8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja näidendeid Õppinud kirjutama peaaegu veatus ladina keeles Tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid Kirjutas tugevatest naiskarakteritest Kasutatud kirjandus Päivi Setälä ''Keskaja naine'' http://www.logos.ee/huvitav/autorid/hildegard.htm http://www.google.com http://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan http://en.wikipedia.org/wiki/Hrotswitha http://en.wikipedia
Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta 5 oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. (Lisa 2) Haritud naised Hildegard von Bingen (1098-1179) Hildegard von Bingen oli saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja. Tema kirjutatud teosed avaldasid mõju kaasajal ning ka aastasadu pärast tema surma.
ja kasutusoskus. 6 Tähelepanuväärsed naised Herrad von Landsberg (u. 1130 1195) 12. Sajandil Hohenbergi abtsiss, kirjutas ensüklopeedilise teose ,,Hortus deliciarum"(Heade tööde aed), mis oli mõeldud nunnade harimiseks. See oli usuline entsüklopeedia, mille ta pühendas oma nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. Herrad von Landsberg Hrotswitha (u. 935 u. 1001/2) Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunn, keda võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Hrotswitha oli õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles ning ta kirjutas luulevormis legende, näidendeid ja kristlikke komöödiaid. Tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Hrotswitha Hilda (surn
Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta oli lugenud nii paganlikke kui ka kristlikke kirjanikke ning õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. Hildegard von Bingen Hildegard sündis rikkasse aadliperekonda kümnenda lapsena. Lapseeas oli tal kehv tervis ning suure osa ajast oli ta üksi, mistõttu tema sisemaailm oli väga eriline. Oma
Kõnevärss oli hoopis vabam kui kreeklaste värsid, palju alliteratsioone ja assonantsi. Terrentius kirjutas arenenumale maitsele kui Plautus, ta püüdis säilitada Kreeka originaali algset suunitlust. Kirjutas 6 komöödiat, kõik säilinud. Jämekoomik puudub, kirjutab humoorikaid olmedraamasid. Kirjutas laiemale publikule. Keskajal loodi tema ainetel näidendeid pühakute elust. Tema ainetel kirjutas Saksamaal elanud nunn Hrotsvith (Hrotswitha). Terentius on oluline Eestis, kuna tema komöödia "Androslanna" on esimene näidend, mida teadaolevalt Eestis on mängitud (1529). 60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. 240- 80 eKr on proosa kõrgaeg. Vabariik asendus monarhiaga. Ägedad võitlused ja mõttevahetused teemadel kumb on õigem. 80 eKr- 14 pKr luule kõrgaeg. Proosa ajastu Caesar ja Cicero. Klassikalise aja ladina keele hääldust kasutatakse praegugi õppides. kuigi see oli väga lühikest ajajärku