HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Peiteperiood mõnest nädalast aastateni. Kes nakatub suguelundite HPVga? Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Paljudel viirusega nakatunud inimestel võivad häired või haigusnähud puududa, kannavad nad viirust edasi ise seda teadmata. HPV on väga nakkav, nii et viirusega on võimalik nakatuda ka ühekordsel kokkupuutel. Hinnangute kohaselt nakatuvad paljud inimesed HPVga esimese kahe kuni kolme aasta jooksul pärast aktiivse suguelu alustamist.
Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi ja nad jagunevad healoomulisteks ja halvaloomulisteks. Kuna HPV on väga laialt levinud, toon välja mõned epidemioloogilised näitajad eri maailmajagudest. Räägin eraldi soolatüügastest, kondüloomidest ja emakakaelavähist need on põhilised tulemused HPVga nakatunutel. Lisaks on viiruse edasikandjad, kes ise ei haigestu, kuid omavad viirusetekitajat ja levitavad seda. Referaadist selgub, kuidas HPV levib ja millised on ravivõimalused Eestis. 2.EPIDEMIOLOOGIA HPV on tõenäoliselt levinum, kui võiks arvata. See on teisel kohal vähkkasvajate tekitajate seas kogu maailma naistel. Sugulisel teel levivate papillomiviirustega nakatub vähemalt üks kord elus
emakakaelavähki või emakakaela epiteelrakkude muutusi, millest mõnel juhul tekib kasvaja. Teised on madala riski tüübid, mis võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi, mis ei arene vähkkasvajaks. HPV-vaktsiini soovitatakse eelkõige neidudele. Ka HPV-vaktsiiniga vaktsineeritud neiu või naine ei tohiks unustada korrapäraselt günekoloogi kontrollis käimist. Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Kuna paljudel viirusega nakatunud inimestel haigusnähud või kaebused puuduvad, kannavad nad viirust edasi ise seda teadmata. Peaaegu pooled emakakaelavähi diagnoosiga naistest on vanuses 35 55 aastat. Enamus naisi ei aima, et tõenäoliselt nakatusid nad kõrge riskiga HPV alatüübiga teismelisena või 20ndates eluaastates. Pneumokokknakkus 9
Viirus on niivõrd levinud, et nakatuda võivad kõik. Arvatakse, et 70-75% meestest ja naistest on mingil eluperioodil olnud nakatunud HPV viirustega, ise seda teadmata. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või aasta jooksul hävitada ning tavaliselt on mehed viiruse edasikandjad, kuid ise haigestuvad nad väga harva (loodusajakiri.ee 23.02.2009). 1.3 Levik Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu kohaselt oli 2001. aastal maailmas umbes 630 miljonit (9%-13%) HPVga nakatunud inimest. Aastas esineb arengumaades 409 400 emakakaelavähi uut juhtu ning arenenud maades 83 400 juhtu. Maailmas sureb aastas emakakaela vähki umbes 250 000 naist. Emakakaelavähi kõrgeim esinemise sagedus on Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Indias. Domineerivateks etioloogilisteks teguriteks on 16 ja 18 tüüp, mille arvele tuleb lugeda 73,5% emakakaela vähi juhtudest Aasias, 65% Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning 71,5% Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nendele tüüpidele
annaabi.ee 
