Slepi pikkus muutus nii suureks, et naine ei jõudnud seda ise kanda, tekkisid slepikandjad - paazid. Eest paistis kõndimisel kleidi alt aluskleit. Sellise kleidiga omandas naise figuur S - kujulise painde - sind ja kõht ees. Paine saavutamiseks kanti korsetti või lamedaid patju kõhul. Pihaosa ja seeliku pikkuste suhe oli 1:5. Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest - kalevist, sametist, paksust siidist. Naiste houppelande oli vööjoonelt läbi lõigatud. Pihaosa oli lühike ja liibuv, seelikuosa alt laienev ja slepiga, varrukad pikad ja hästi laiad. Kaunistusena kasutati teist värvi voodrit ja figuurseid servi Peakatetest olid levinud kuni 70 cm kõrgused koonilised kübarad, mida nimetati hennin. Hennin oli kaetud looriga. Koonus oli seda pikem, mida tähtsamal positsioonil asus daam. Kanti ka sarvtanusid RIIETUS MEHED 12
kalev ja siid. Eheteks kasutasid nii mehed kui naised kuldkette. Eriti oluliseks muutus ehetest sõrmused. Aadlimehed kaunistasid oma luksuslikke ülikondi veelgi kuldnööpide ja kuldbrelokkidega ning täiendasid kübaraid ja barette medaljonidega. Naiste rõivastus. Renessaansi naiseilu-ideaalile vastas enim veneetslanna välimus. Naine, kes palju kulutas palju aega kosmeetikale, masaazile ja riietusele. 15 sajandi algusaastatel kandsid naised pehmevormilist rüüd houppelande. Rõival, mis pidulikel puhkudel oli pikk ja lai, ratsutamiseks lühem, olid pikad maani ja alt laienevad varrukad ja kõrge krae. Rindade alla viidud vöökohaga kleidid olid kontrastsetes toonides, mille all kanti valgest linasest tehtud alusrüüd. 15 sajandi lõpul lisandus kleidi ülaossa õmmeldud V-kujuline vahetükk. Varrukatel lõhed õlgadel ja künnarnuki kohal, taga kuni randmeni lõhik kuni randmeni. Nagu meestel nii ka naistel tõmmati pihk võimalikult kitsaks
lõikele otsa õmmeldud. Hilisemal keskajal, alates 1350ndatest, olid kasutusel palju erinevaid varruka tüüpe, millest paljusid taaskasutati hilisematel perioodidel. 14. sajandil olid moes ümber varrukad. Pealisrõiva varrukas lõppes küünarnukil ning alla rippus varruka ots, alusvarrukas oli kaunistatud nööpidega alates küünarnukist kuni randmeni ja ulatus isegi sõrmenukkideni. Houppelande (pikk pealisrõivas otsast laiade varrukatega, millel oli vahest karusnahast vooder) tulekuga moodi tulid moodi ka väga laiad ning avarad varrukad. 15. sajandi varrukastiilid olid bishop varrukas, mis on täidlane, pikk ja otsast kroogitud ümber randme, mida kanti hooti alates kuuendast sajandist bütsantsi kleidist. Dolman ehk nahkhiire varrukat kanti varajasel keskajal ning see on uuesti tulnud tagasi moodi periooditi alates sellest ajast. Dolman
Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et see muutus käsitööst kunstiks nind ehe lakkas olemast paljalt iluasjake Iseloomulikud lõhikutega aluskangast paljastavad tegumoed, jäigad volditud pitskraed ja eemaldatavad varrukad Lehvikud Riietus muutus vormikamaks ja ümaramaks RIIETUS NAISED 15. sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad nind kõrge krae Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastsest toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist 15. sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmedud V-kujuline vahetükk. Varrukatel olid lõhed õlgade ja küünarnuki kohal ning ka
Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae. Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas. Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk.
Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae. Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas. Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk.
annaabi.ee 
