Kirikkoosneb massiivsete müüridega kahelöövilistest pikihoonest,mida katab kõrge sadulkatus ,ja tunduvalt kitsamast ning madalamast sirge lõplikuga kooriruumist. Nagu kõik vanas Tallinnas ,nii on ka krohvitud ja värvitud seintega Pühavaimu kirik ehitatud kohalikust hallist paekivist ning katud tellispunase katusega. Esmakordselt mainitakse seda hoolekandeasutust Tallinna linnaraamatutes selgesõnaliselt alles 1334aastal seoses annetustega hospidalile ja Püha vaimu majale.Mõeldavasti on Püha Vaimu seegi asutamine Tallinnas seotud erilise,haigete ja vaeste hoolitsemisele pühendunud Püha Vaimu vennaskonnaga või selle tegevuse mõjudega .Nimelt rajas selle 1198.aastal paavst Innocentius kolmanda poolt sanktsioneeritud vennaskond kõikjal Euroopas,eriti Saksamaal,Püha vaimu nimelisi seeke ning haiglaid. AJALUGU Tallinnas Püha Vaimu seegi hoonetekompleksi kuulunud ehitistest on ainult üks kirik üldjoontes säilitanud keskaekse kuju
80 000 elanikkul Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Näiteks Saksa-Rooma kesririigis oli üle 200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga. Vaeste ja haigete jaoks olid mõeldud hospitalid. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavalsielt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus. Sugugi harvad polnud juhud, kui rikkad linnakodanikud pärandasid osa oma varast hospidalile. Keskaegsed linnad Eestis: Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunues naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Taani kuninga valdustesse kasvanud Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartu, viljandi, paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Kohaliku päritoluga, kuigi teiste linnade eeskuju järgiv oli Vana-Pärnus kehtinud nn. piiskopiõigus.
pimeduse saabudes magama. Linnakodaniku maja oli kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel korrusel olid eluruumid ja kolmandal korrusel panipaigad. Kõige tähtsamad mööbliesemed olid söögilaud ja voodi. Lisaks kaupmeestele ja käsitöölistele oli linnas ka palju vaesed kerjuseid ja haigeid inimesi. Nende jaoks olid mõeldud hospidalid. Vaesed elasid seal tavaliselt annetustest ja teinekord pärandasid rikkad kodanikud osa oma varast hospidalile. Kaubandus ja käsitöö Rooma linnade langus oli kaasa toonud kaubanduse languse Vahemerel. 11.sajandil alanud ristisõjad suutsid anda Vahepete kaubandusele uue hoo. Itaalia linnad olid kaubavahetuses paljude maadega, aga ka Euroopaga. Nende kaudu toimetati Euroopasse ka India ja Hiina kaupu. 12.sajandil elavnes kaubandus kogu Euroopas. Suur tähtsus oli Hansakaubandusel. Saksa kaupmehed olid teada nii Inglismaal kui ka Norras. Kuid Läänemerele nad ei pääsenud
täieõiguslike peremeestena tundma pidid. Ja kui talle endale, maailmakuulsale heliloojale, viimne tund kätte jõudis, siis tahtis ka tema, ausalt tööd rühmanud muusik, oma rahu just siit leida. "Casa di riposole", mida rahvasuus "Casa Verdiks" nimetama hakati, pärandas Verdi suure varanduse, ooperite surmajärgsest esitamisest saadud viiekümne aasta tulud, lapsepõlvespineti ja klaveri. Soliidsed summad läksid Villanova hospidalile, Busseto "Monte di Pietale", kust helilooja kunagi ammu oma nigela, ent ometi nii vajaliku stipendiumi sai, lastekodudele ja mitmetele teistele asutustele. Ka Sant' Agata töömehi ta ei unustanud. Igaühele neist anti 1000 kuni 4000, kõige vanemale koguni 10 000 liiri suurune summa, kusjuures maestro ainsaks sooviks oli, et maja ja aed hoitaks endiselt heas korras. Kaigi korralduste täitmise kontrollimine lasus Verdide kasutütre helilooja kauge sugulase Maria Verdi Carrara õlgadel.
annaabi.ee 
