I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond (a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle? Terrae Horti Solis; matris; carminis Iussus; cornus Rei Ains/Mitm Terrarum Hortorum Solum; matrum; carminum Iussum; cornuum Rerum Dat-kellele? Terrae Horto Soli; matri; carmini Iussui; cornu Rei
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl
soodustab taimede kasvamist. Tugeva üleväetamise korral tekivad tärkamishäired, porganditaimik hõreneb, juurviljade kuju moondub ja saagikus väheneb. Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1) Mina kasutan oma maa väetamiseks Kemira väetistest porgandile sobivat Horti 3-me, 50 g ruutmeetri kohta. Seega 5000 m2 kulub 250000 g ehk 250 kg väetist. Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine Porgandi kasvatamise edukus sõltub üsna palju õigest kasvukoha valikust- millisel mullal ja millise eelkultuuri järel seda teha. Kuigi porgand teiste kultuuridega võrreldes talub iseendale järgnevust suhteliselt hästi, ei soovitata teda samal kohal kasvatada rohkem kui kaks aastat järjest
Märtsis 1945 Punaarmee lahkus. Üks oluline tegur, miks Jugoslaavia kui sots riigi staatus kujunes pärast II ms erinevaks teistest sotsmaadest. Ungari Sm satelliitriik, väed 1941 peale osalenud mingil määral NL-vastases sõjas, aastatega muutus rahva hulgas aina ebapopulaarsemaks. Kui Hitler oli jätnud reageerimata vastumeelsuse kasvule Rumeenias ja Bulgaarias, siis Ungarit hoidis ta pidevalt oma teravdatud tähelepanu all, oli teadlik, et admiral Horti pole enam nii Sm-sõbralik kui varasemalt. 1944 aprillis viis Hitler Ungarisse sisse saksa väed. Vormiliselt kokkuleppel Horti valitsusega, sisuliselt diktaadi korras. Ungarlaste jaoks oli saksa vägede sissetung okupatsiooni alguseks. Horti ise säilitas oma pos-d, nüüd 1944 sept-okt kui Punaarmee lähenes Ungarile koguni kahelt poolt- idast Karpaatidest, lõuna poolt Rumeeniast, kus võeti enda kontrolli alla Transilvaania. Horti leidis, et on tulnud viimane hetk sidemete
valitsus moodustada. 1935-1936 vallutas Etioopia. Jõududevahekord sõjas oli Itaalia kasuks, kuid ometi kulus riigi vallutamiseks 2 aastat, millest enamuse toimusid pealinna vallutus lahingud. Võit saabus alles peale keiser Haile Selassie põgenemist, kes palus abi Rahvasteliidult, kuid ei saanud. Autoritaarsed reziimid kahe maailmasõja vahel: 1934 Eesti, Läti 1933 Saksamaa 1922 Itaalia 1924 Venemaa 1926 Leedu, Poola 1920 Ungari (kuningriigiks. Kuninga asemel oli regent Miklos Horti) Demokraatlikeks riikideks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. 3.3 SUURBRITANNIA 1924 - Suurbritannias tulid võimule leiboristid. 1926 - Riigi ajaloo esimene üldstreik. 1931 - loodi Westminsteri statuudiga Briti Rahvaste Ühendus. 3.4 USA Pidas kinni isolatsionistlikust välispoliitikast. 3.5 SAKSAMAA 30.01.1933 Hitler sai riigi kantsleriks. 1934 - suri president Hindenburg. 31
annaabi.ee 
