gaasivarud. Geograafiline asend ja iseloomustus Pärsia laht asub Lääne-Aasias. Ta on India ookeani pikendus. Teda ümbritsevad, põhjast Iraak, Iraan ja Kuveit, läänest Saudi Araabia ja Katar, lõunast Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindalaks on ligikaudu 251 000 km². Laht on madal, ta asub mandrilaval. Suurim sügavus on 102 meetrit, keskmiseks sügavuseks 50 meetrit. Lahes paikneb palju väikseid saari. Suurimad saared on Bahrein, Queshmi ja Būbiyān. Idast on laht Hormuze väina kaudu ühendatud Omaani lahega. Läänest suubub Pärsia lahte Shatt al-Arabi jõe suue. See on Eufrati ja Tigrise liitumiskoht. Pärsia laht Kliima ja veebilanss Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad. Kuiv ja kuum kliima on ka lahe peal. Lahte toitvat kaks peamist jõge, mis jõuavad laheni ühise jõena Shatt al-Arabi nime all, on Eufrat ja Tigris. Eufrat saab alguse Armeenia mägismaalt. Jõe pikkus on 2815 km. Jõgikonna ala on
kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Temast suuremad on Iraanile kuuluv
asevalitsejale, kes omakorda allub Adeni sultanile. Linnal on hea sadam ja sinna tuuakse ja sealt viiakse hulgaliselt kaupu. Tuuakse sinna häid araabia ratsusid, kelle eest kaupmehed kenakese kasu saavad. Ka Dofaris on küllaga valget viirukit, mida saadakse väikestest okaspuudest. Neile tehakse noaga mitmesse kohta täkked ja sealt nõrgubki viirukit. Dofarist 600 miili loode pool, asub Kalhati linn samanimelise avara lahe suudmes. Nad alluvad Hormuzele, ja iga kord kui Hormuze malik on sõjas, tuleb ta sinna linna, sest see on hästi kindlustatud ja asu sellises kohas, kus pole midagi karta. Linn asub Kalhati lahe suudmel ja seepärast ei saa ükski laev siseneda või väljuda ilma linna valitseja loata. Selle maa rahva põhitoiduks on datlid ja soolakala, mida on neil väga palju. Ent nende seas on ka jõukamaid inimesi, kes söövad paremat toitu. Kokkuvõte Marco Polo reisides on kaheldud keskajast tänapäevani. Üks põhjus on see,
jäämasside tõttu Peti Väina lähedal. 1596. aastal tegi Barents kolmanda katse Kirdeväila leidmiseks, kuid reisil langes Barentsi ekspeditsioon Novaja Zemlja põhjaranniku juures jäälõksu. Ehitati elamuid ja talvitusid Novaja Zemljal, mis lõppes Willem Barentsi traagilise surmaga. Kuigi Barents ise suri, jõudsid mitmed reisijad Koola poolsaareni välja ning nad päästeti. Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri. 13. William Baffin sündis 1584 a. Londonis ja suri 1622 a. Hormuze ranniku ligidal. Ta oli Briti meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1612 saatis Baffin laeval ,,Patience" Põhja-Jäämere vetes maadeuurijat J. Halli, kes üritas leida Loodeväila. Kui Hall tapeti inuiidi poolt, esitas reisiaruande Baffin, aasta hiljem reisis Teravmägedele Moskva kompanii ülesandel, et leida uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a. Arktikasse avastati Smithi, Lancasteri ja Jonesi väina. Pärast põhjapooluse uurimisretki keskendus Baffin Aasiale
ilma riike. Ühtlasi on ta ka ainukeseks Atlandi oookeani ja Vahemerd ühendavaks veeteeks. Eriti elavnes liiklus läbi Gibraltari Suessi kanali käikulaskmisega, mllega avanes lühim meretee Lääne Euroopa ja Pärsia lahe, Ida Aafrika, India, Hiina ning Kaug Ida vahel. Läbi Gibraltari saavad sõita nii kauba-, kala- kui ka sõja- laevad ilma igasuguste piiranguteta. 10. Hormuze väin ühendab Pärsia lahte Omaani lahega Araabia meres, eraldab Araabia poolsaart Aasiast (Iraanist). p 195 km l 54 km lvs 27 m Pinnahoovus suundub Pärsia lahte kiirusega 0,4 sõlme, tõus kuni 4,4 m. Väina läbivad ööpäevas kümned suuretonnaazilised naftatankerid. Kuna taoliste aluste avarii võib liikluse väinas täielikult blokeerida, siis on seal liiklus 1970 aastatest jagatud ohutuse tagamiseks kahesuunaliseks