tütarrakud emarakuga samasid mõõtmeid saavutada. Selle tulemusena tekib suur hulk väikeseid rakke (nanotsüütid). Teine rakkude jagunemise viis on siis, kui emarakk suureneb ning selle sees toimub paljukordne jagunemine siis vabanevad emaraku lõhkemisel väikesed tütarrakud (endospoorid). Niitja ehitustüübiga sinivetikatel toimub trihhoomide fragmenteerumine ning moodustuvad lühikesed, enamasti 5-15 rakust koosnevad jupid (hormogoonid), mille tekkeks on kaks viisi: vegetatiivsete rakkude kärbumise tulemusena ja trihhoomis oleva ühe raku pooldumise tagajärjel, millele järgneb fragmentide lahknemine. 15. Teostatakse kahel viisil: 1) Geneetilise informatsiooni transformatsioonil, kus lühikesed DNA lõigud (plasmiidid) viiakse vetikakultuuri, kus nad lülitatakse vetikarakkudesse ja nad võivad seal integreeruda olemasoleva DNAga. 2) Rakkudevahelise konjugatsiooniga, kus toimub 2 vetikaraku liitumine, millede vahel
Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja millest see sõltub? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinobakterite elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Mis on steriliseerimine? Mis on desinfitseerimine? Termiline steriilimine. J. Lister ja fenooli kasutamine. Fenoolikoefitsient. Millega kodustes olustes puhastada haava? Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas? Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. Etüleenoksiid ja glutaraalaldehüüd steriliseerijatena.
Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 20. Bakterite paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Bakterite paljunemine, selle viisid o Pooldumine enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid rakkudest kergesti elimineeruda o Tubuliinidega
Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. 89. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil. Need tekivad hüüfide otstes ja võivad olla kas "paljalt" või sporangiumis. Koniidi idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid.
Caulobacter crescentus- kuju tagamisel vaja lisavalku krestsentiini, paikneb nõgusal küljel ja määrab raku kõveruse. Caulobacter'i jagunemisel moodustub 2 erineva funktsiooniga rakku: viburiga liikuv rakk ning sessiilne (paikne) jätkega rakk. Jätke moodustub samale poolusele, kus asus vibur. Osa niitjaid tsüanobaktereid paljuneb niiditükikeste e. hormogoonide abil. Need on lühikesed rakkude ahelad, mis tekivad samuti niidi tipmiste rakkude paljukordse jagunemise teel. Hormogoonid liiguvad libisevalt. Hormogoonidega paljunemine on näidatud ka perekonnal Leucothrix. Goniid- niitjate bakterite liikumisvõimelised paljunemisrakud. Koniid- mittesugulise paljunemise spoorid aktinibakteritel. Pungumine- Planctomyces. Pung moosustub otse emarakule, hiljem kasvab emaraku suuruseks. Pungaarmid- tekib kui pung eemaldub emarakult; kui emarakule enam pungaarme ei mahu, siis see sureb (pärmid!). Pungaarmi kohas on kitiin (pärmid!). Epulopiscium fischelsonii- emarakus moodustuvad
annaabi.ee 
