Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest
𝐸𝑘 = 2 kus: m – keha mass (kg) v – keha kiirus (m/s) Mehaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). ∆𝐸𝑚𝑒ℎ = ∆𝐸𝑃 + ∆𝐸𝑘 = 0 4. Töö käik Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast (h). Arvutame potensiaalenergiad (Ep). Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal (l). Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad (Ek).
Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv2 Ek ¿ 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh = E p+ Ek =0 4. Töö käik. 1. Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid. 2. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast ( h ). 3. Arvutame potensiaalenergiad ( Ep ). 4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. 9
mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Kaalume erivärvi miniautod 2. Mõõdame miniautode mõõtelindiga stadrikõrgused horisontaaltasapinnast. 3. Arvutame katsekehade potensiaalenergia. Ep(kol) = 0, 052 kg · 9, 81 m/s² · 0, 215 m = 0, 11 J 4. Mõõdame mõõtelindiga väravate vahemaa horisontaalosal. 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõtevahend mõõdab horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aja. 0,51 m 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel. v1(kollane) = 0,2613 s = 1, 95 m/s
kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh = E p+ Ek =0 h1 h2 l Joonis 1. Katseautode rada. 4. TÖÖ KÄIK Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast ( h ). Arvutame potensiaalenergiad ( Ep ). Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 4 Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega.
mv Ek = , 2 ku m keha mass (kg) s: v keha kiirus (m/s) Mehaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh =E p + Ek =0 4. Töö käik 1. Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid (m). 2. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast (h). 3. Arvutame potentsiaalenergiad (). 4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal. 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v1). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi (v2) horisontaalosas. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi kineetilise energia valemi abil. 9
Ek= 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh Ep Ek 0 4. Töö käik: 1. Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid. 2. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast ( h ). 3. Arvutame potensiaalenergiad ( Ep ). 4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad Ek (1) ja Ek (2) mõlemate kiiruste järgi. 9
h - keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis Ek=mv2/2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh Ep Ek 0 4. Töö käik. 1. Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid. 2. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast ( h ). 3. Arvutame potensiaalenergiad ( Ep ). 4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega.
m. pectoralis minor RIND eesmine saaglihas sämpudena I-IX roidelt abaluu mediaalne serv tõmbab abaluud ette, alumist nurka m. serratus anterior lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale sisemised roietevahelised roide ülemine serv kõrgemal asuva roide langetavad roideid lihased alumine sev välimised roietevahelised roide alumine serv madalamal asuva roide tõstavad roideid lihased ülemine sev
process) Eesmine saaglihas Sämpudena I-IX roidelt Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette, alumist nurka lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale Sisemised Ribi sisemiselt piirilt Ribi välimisele piirile Osalevad väljahingamisel, langetab roietevahelised(e roideid, toestab interkostaal) lihased Välimised Ribi alumise piiri pealt Alumise ribi ülemise Tõstab ribisid, tagumine nende kohas
.....................11 2.3Töö teoreetilised alused.................................................................................................................11 2.4Töö käik.........................................................................................................................................12 2.4.1Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid.....................................................................12 2.4.2Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast (h)......................................12 2.4.3Arvutame potensiaalenergiad (Ep) valemiga (1)................................................................12 2.4.4Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal (l)................................................................12 2.4.5Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aja (t).............................................................................
Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadustega. 1.1.2 Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks (Pasco – SMART TIMER ), 3 erinevas kaalus miniautot. 1.1.3 Katse käik Kõigepealt kaalume kolme auto massid ning kanname tulemused tabelitesse 1(Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Järgnevalt mõõdame stardikõrgused horisontaaltasapinnast ning foto- väravate vahekaugused ning kanname tulemused tabelitesse 1 (Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Seadistame fotoväravate mõõteseade õigesse töörežiimi. Teostame katsed, mille käigus laseme autodel vabalt veereda mööda kaldteed ning mõõdame aja, mille jooksul autod läbivad fotoväravaid. Saadud tulemused kanname pärast iga katset tabelisse nr. 1. Järgnevalt vahetame mõõte režiimi, et mõõta kiirus (v2) horisontaal osas. Teostame katsed,
- alakõht Alakõhu keskosa e. häbemepiirkond. Alakõhu külgosad e. kubemepiirkonnad. Ülajäse jaotub vöötmeks (õlavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - õlavars - küünarvars - käsi Käsi: - ranne - kämmal - sõrmed Alajäse jaotub vöötmeks (vaagnavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - reis - säär - jalg 7 Jalg: - kand - pöid - varbad 1.6. Inimese keha jaotumine mediaan- ja horisontaaltasapinnast lähtuvalt Inimese keha saab jaotada mitmeteks tasanditeks. Tasandit, mis jaotab inimese keha keskkohast pikisuunas vasakuks ja paremaks pooleks nimetatakse mediaantasapinnaks. Lähtuvalt mediaantasapinnast saab kirjeldada kehaosade paiknemist. Mediaalsed e. keskmised on kehaosad, mis asuvad mediaantasapinnale lähemal st. jäävad rohkem mediaantasapinna poole. Lateraalsed e. külgmised on kehaosad, mis asuvad mediaantasapinnast kaugemal, see tähendab kehaosi mis asuvad kehapinnale lähemal
Akendel peaksid olema heledad katted. Soovitatud on lamellkardinad, millega on võimalik loomuliku valgustatuse intensiivsust ruumis muuta päeva lõikes, vastavalt päikese liikumissuunale. Õlevarreküünarvarre nurk peaks olema 90kraadi või veidi rohkem. Randmenurk on sirgnurk või veidi allapoole suunatud nürinurk. Jalgadel sääre ja reitevaheline nurk 90kraadi või veidi rohkem (vajadusel kasuta jalatuge), kuvarisse vaatamisel silmade vaatenurk 1015kraadi horisontaaltasapinnast madalamal. Telefoni kasutamisel, kui seda on vaja väga intensiivselt ning sageli teha, kasutada ,,hands free" telefoni seadet. Töötades tekivad sundliigutused, näiteks parema käega tõstad telefonitoru, pabereid küünitad võtma vasakuga lauanurgalt jne. Paiguta aegajalt asjad laual ringi, et teha vahelduseks samu liigutusi teise kehapoolega. Vilunumad võivad isegi hiirekätt vahetada.
annaabi.ee 
