(Kasut. maapealset ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist). katastrimõõdistamine: maatüki piiride määramine, piiripunktide mahamärkimine ja kindlustamine maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine. Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses.
kõrguseni h. Anumasse asetatakse rauast kera raadiusegs r, mis jääb täielikult vee alla. Leia veenivoo kõrgus siis, kui kera on koonuses. V: 3 h 3 12r 3 h 11 11) Riigieksam 2001 Telgi põhjaks on ristkülik, mille pikkus on a ja laius b. Telgi katus koosneb kahest kolmnurgast ja kahest trapetsist, mis lõikuvad horisontaaltasapinnaga nurga all. Leidke a) telgi harja pikkus b) telgi kõrgus c) telgi katuse pindala d) telgi ruumala. b tan ab 1 V: a – b; ; ; b 2 (3a b) tan ; 2 cos 12 12) REX2001 Risttahukakujulise maja pikkus on a, laius b ning (seinte) kõrgus c. Katuse pind koosneb kahest trapetsist ja kahest kolmnurgast, kusjuures kõik need neli osa lõikuvad horisontaaltasapinnaga nurga all . Leia
Kiirus ja sammusagedus suurenevad hoojooksul pidevalt. Keha on hoojooksul kurvis kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul. 2) Äratõukefaas – Tõukejalg asetatakse maha täistallal. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Äratõukel peab keha liikuma tõukejala kohale. Hoojala põlv liigub üles latist eemale, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis. 3) Lennufaas – Õhulennu tõusvas osas pöördub hüppaja seljaga lati poole. Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Puus liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse kuklasse. Kui puus on lati ületanud kõverduvad jalad puusaliigesest ja sirutuvad põlveliigesest. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada. 4) Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale
Hoojooksu viimased sammud - Sammusagedus suureneb pidevalt. Keha on hoojooksul kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul. 3. Äratõukefaas - Pöia mahaasetus on aktiivne, kiire, madala trajektooriga, alla-taha liigutusega. Tõukejalg liigub ette. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Hoojala põlv liigub üles, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis. 4. Lennufaas - Äratõukeasend on fikseeritud sel ajal, kui keha kogub kõrgust . Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Reis liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse alla, sääred ja pöiad jäävad ettepoole latti. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada. 5. Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale. Põlved on laiali. 6
annaabi.ee 
