3. tuum 4. Missuguseid kivimikompleksse võib vertikaallõikes maakoores esile tõsta ? Vertikaallõikes võib maakoores esile tõsta tavaliselt kolme kivimikompleksi, mis üksteisest erinevad nii kivimite vanuselt, keemiliselt ja mineraalselt koostiselt kui ka füüsikalistelt omadustelt . Need on settekivimite kompleks e. stratissfäär, graniidikiht ja basaldikiht. 5. Milles seisneb maakoore horisontaalsuunaline ebaühtlus ? Maakoor jaotatakse horisontaalsuunaliselt: - mandriliseks (esinevad kõik kolm kivimikompleksi ja suur paksus) keskmine 35 km, mäestikes kuni 70 km-ni. - ookeaniline ( vaid 5 10 km) koosneb reeglina basaldikihist, mida katab õhuke setendite kiht. - üleminekutüüpi maakoor on vahepealne 6. Nimeta tähtsamad elemendid maakoores. Elementide keskmine sisaldus maakoores kaaluprortsentides ( klarkides) on: O 47 % Si 29,5 % Al 8,05 % Na + K 5 % Fe 4,65 %
5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine. Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja kontinentaalsed riftid, vajumise piirkondi ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise vööndid. Kui vahevöö kivimaines liigub sellistes protsessides nii vertikaal kui horisontaalsuunaliselt plastiliselt, ilma, et elastsed pinged kasvaksid, siis palju külmemas ja rabedamas litosfääris kuhjuvad mehaanilised pinged tükeldavad viimase jäikade laamade mosaiigiks, mis rebestuvad, triivivad ja upuvad astenosfääri pinnal. Siit on selge, miks maavärinate epitsentrite levikukaart joonistab väga hästi välja laamade piirid. Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima
hakkab vähenema , tähendab see , et traalnoot on mingisuguse veealuse eseme külge kinni jäänud . Vaierite ja veepinna vahelise nurga suurenemine märgib sügavuse suurenemist ja vastupidi , nurga vähenemine näitab üleminekut madalamasse vette . Võrgusodi jälgitakse samuti , see annab infot traalnooda vertikaalavast ja sinna sisenevast kala hulgast . Võrgusond on kinnitatud traalnooda ülemise selisele ja annab oma näidud sillas olevasse kuvarisse . Põhjatraalnoot on horisontaalsuunaliselt venitatud , kuna oluline on läbi püüda võimalikult laialdane põhjalähedane veekiht . Püünisega püügil liiguvad traallauad ja püünise alumise selise külge kinnituv grunttropp mööda veekogu põhja . Pelaagiline traalpüük on pelaagilise eluviisiga kalade püügiks . Kui põhjatraalnoot liigub edasi kontaktis mere põhjaga , siis pelaagilise traalnoodaga on võimalik püüda põhjast kõrgemal , vahepealsetes veekihtides
pärn, paju. Tõusev voolukiirus nende soontes 0,8...6,2 m/h. Varjatud rõngassoonelisus- Rõngassoonelisus- sooned on kogunenud aastarõngaste kaupa ringidesse. Kevadpuidu sooned sügispuidu soontest märgatavalt suuremad. Aastarõngad hästi eristatavad. Rõngassoonelised on nt jalakas, saar, tamm. Tõusevvoolukiirus on aga 20...40 m/h. Vaigukäigud- torutaolised käigud, mis esinevad vaid okaspuudel, kulgevad tüves vertikaal- (pikki kiudu) või säsikiirtega ühendatult horisontaalsuunaliselt. Ül juhtida ja suunata vaike. Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul.
betoonist väliskoor, paksusega 80 mm soojustus, paksusega 140 mm betoonist sisekoor, paksusega 180 mm Sise- ja väliskoore pinnaviimistlus tehakse vastavalt arhitektuuriprojektile. Nähtavale jäävad servad faasitakse 10x10 mm. Seinapaneelid on ennastkandvad. Seinapaneelid ühendatakse postide külge poltidega. 4.6 Õõnespaneelid Kasutatakse õõnespaneele paksusega 220 mm. Paneelid ühendatakse omavahel vuukide armeerimise ja ringsarrusega ühtseks horisontaalsuunaliselt töötavaks tervikuks. Sarruse ankurdamiseks nähakse vajadusel ette teha paneelidesse väljalõikeid. Vuugid monolitiseeritakse. Pingevardad projekteeritakse valmistaja tehases selliselt, et eeltõusud oleks võimalikult väikesed. Paneelidele tehakse pealevalu toepiirkonnas. Pealevalu armeeritakse vastavalt arvutustele. Õõnespaneelide õõntes peavad olema korgid, mille paigaldussügavus võrdub arvutusliku toepikkusega. Tehases tuleb paneeliõõntesse teha
annaabi.ee 
