Kõrgtäpne nivelleerimine Lugege läbi "Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja nivelleerimise juhendi" 8. ptk. "Nivelleerimise metoodika". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Kõrgtäpse nivelleerimise metoodika". 1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire min...
3. Joone horisontaalprojektsioon: S = a × cos 2 Kui <1°,5, siis a = S; a on joone AB kaldjooneline pikkus. Arvutused väliraamatus situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisel teodoliit-tahhümeetriga 4. Kõrguskasv: Kui viseeriti instrumendi kõrgusele: h = h = 1/2a × sin2 Kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele: h =h + i v 5. Kõrgused: Hjärgm = Heelm + hi Kui töötati horisontaalse viseerimiskiirega, siis asemel võeti lugem latilt li keskmise horisontaalniidi järgi ja: Hi = HI li, kus HI = Hjaam + i 20. Käsitsi toimub kasutatud mõõtmismeetodi põhiselt: · Mõõdetud nurk kantakse plaanile malliga ja nurga sihis mõõdetud joonepikkus sirkli ja põikjoonelise mõõtkavaga, saadud punkti juurde kirjutatakse punkti kõrgus · Spetsiaalse ringmalli kasutamisel saab joonepikkuse nurga sihis kanda mallil oleva mõõtkava abil.
punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel? Liitnivelleerimisel võrdub kõrguskasv käigu üksikute kõrguskasvude summaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Mis on nivelleerimislatid? Nivelleerimislattidele kantud jaotistele toetudes on võimalik fikseerida latilt niitristi horisontaalniidi järgi nn latilugem. Kaasaegsed latid on ühepoolsed alglugemina OOOO. Kuidas teha latilugemeid? Latilugem tehakse kahes osas: 1) detsimeetrites-latile kantud arvud ongi tavaliselt detsimeetrid ja 2) millimeetrites- selgitatakse lähtuvalt latile kantud jaotistest. Näiteks latilugem 15 dm ja 20 mm on kokku kirjutades 1520 mm ehk 1,520 m. Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n
Pärast seda nivelliri pööratakse antud asendi suhtes 180°. Mulli kõrvalekalle keskasendist võib olla kuni 0,5 jaotist, siis on nõue täidetud. 2. nõue - Niitristiku keskmine niit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. o Kontrollimiseks asetatakse nivelliirist ~20 m kaugusele vertikaalselt nivelleerimislatt. Viseerides horisonteeritud nivelliiriga latile, võetakse latilt lugem esmalt keskmise horisontaalniidi parempoolse serva järgi ja siis vasakpoolse serva järgi (nivelliiri pööratakse peenliigutuskruvist). Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil. Ripplood kinnitatakse seinale, nivelliir asetatakse seinast ~20 m kaugusele ja viseeritakse ripploodi nöörile. Niitristiku vertikaalniit peab
vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist.
vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist.
abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (ligem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus).
seadme – kompensaatori – abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (ligem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360˚ skaneeritud laserkiirt,
seadme kompensaatori abil, kusjuures viimane kujutab endast enamasti niitristiku ees asuvat peente terasniitide otsa riputatud, pendlina töötavat, prismade, läätsede ja peeglite süsteemi. Nivelliiride põhilised tüübid vaatlusmeetodite põhjal on alljärgnevad: o Optilised nivelliirid (lugem saadakse pikksilmas nähtavalt lati kujutiselt niitristiku horisontaalniidi järgi visuaalselt). o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360° skaneeritud
annaabi.ee 
