kõrgemale kui 1,2 m. Rahvakogunemiskohtades (staadionid, tribüünid, konverentsi- ja peosaalid vms) võetakse rõhtkoormus rühma C5 järgi. Lumekoormus lumekoormus on muutuvkoormus. Lumekoormuse määramisel arvestatakse katuse kuju ning lume võimalikku paiknemist katusel tuulevaikse ja tuulise ilmaga. Lumekoormuse hulka kuulub ka lume sees või all olev vesi ja jäide. Eriprobleeme kõrgemalt katuselt madalamale libiseva või kukkuva lume löökkoormust, jääkoormust ja horisontaalkoormust lumest käesolevalt ei käsitleta Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on: · kõikjal Eestis, välja arvatud järgnevates punktides toodud aladel Sk = 1,5 kN/m² · Pandivere, Otepää ja Haanja Kõrgustikul Sk = 2,0 kN/m² · Lääne-Eesti saartel Sk = 1,0 kN/m² Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse valemiga s = µi sk , kus µi on lumekoormuse kujutegur ja Sk on lumekoormuse normsuurus maapinnal. Katuseäärelt allarippuv lumi
määratakse arvestades ka võimalikku dünaamikat nii, et nende mõju konstruktsioonide kandevõimele oleks ebasoodsaim. Pinna erinevatele piirkondadele lubatavad maksimaalsed koormused tuleb näidata vastavatel hoiatustahvlitel. (2) Laopindade vertikaalkoormus määratakse lähtudes ladustatavate materjalide ja toodete kaalust (kasutades selle võimalikku ülempiiri) ja maksimaalsest ladustamiskõrgusest. Juhul, kui ladustatav materjal põhjustab horisontaalkoormust, leitakse see kasutates mahutite horisontaalkoormuste määramise juhiseid*). Kõik ladude täitmise ja tühjendamisega seotud mõjud tuleb võtta arvesse. (3) Tootmispindade koormus koosneb masinate, seadmete ja muude tootmiseks vajalike vahendite kaalust, samuti kraanade ja kindlaksmääratud sõiduradadel liikuvate raskete mootorveokite jms. kaalust. Tõste- ja transpordimasinate kaalu ei tohi modelleerida ühtlaselt jaotatud koormusena, vaid tuleb määrata täpsemalt.
Kui vaiale mõjuvad koormused on suuremad, kui roomepiir, siis hoonete deformatsioonid on tunduvalt suuremad ja pikaajalisemad. Otsakandevõime. - Vaia kandevõime määrab selle otsa kandevõime ja külghõõre. Eeldame, et vaia arvutuslik kandevõime Rac on teada. Sel juhul on lubatud koormus vaiale arvutatav valemiga Nser = Rac W = Rac,net, kus W on vaia omakaal. Harilikult peavad vaiad vastu võtma vertikaalset survejõudu, kuid mõnedel juhtudel ka tõmmet ja horisontaalkoormust (paindele töötavad vaiad). Suurte punktkoormuste korral (näit. postide all) moodustatakse vaiagrupid, mille peale rajatakse raudbetoonist plaatrostvärk, mis kannab koormuse üle vaiadele. Et tagada vaiade piisav kandevõime, piiratakse nende minimaalset vahekaugust, mis tavaliselt ei või olla väiksem kui 2x vaia läbimõõt. Külghõõre- vaia võime kanda osa koormusest pinnasesse hõõrdumise abil. Ühel juhul võetakse külghõõre
lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle Koormusastme suurus valitakse 1/10 arvatavast kandevõimest. Ühte Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge =P/A (A on määramiseks. Pinnase struktuuri teatud rikkumine proovi võtmisel, transpordil koormusastet hoitakse plaadi vajumise tingliku vaibumiseni. Vaibumise karbi ristlõike pindala). Seejärel hakatakse suurendama horisontaalkoormust T. ja asetamisel ödomeetrisse on paratamatu ka kvaliteetsete proovurite ja kriteeriumina on kasutatud vajumise kiirust - liival 0,1 mm tunnis ja savil 0,05 Karbi kahe poole vahel pinnases tekkiv nihkepinge =T/A põhjustab karbi hoolika töö puhul. Struktuuri võib rikkuda suurest sügavusest võetud proovidel mm tunnis. Katseandmete alusel koostatakse vajumi ja koormuse (pinge) poolte teatava paigutuse , mille suuruse saab fikseerida mtkellaga
Valemis (4.2) oleneb l ja m määratlus vaadeldavast tulemist. Võib eristada kolme peamist ju- hust (vt ka joonis 4.3) tulem eraldiseisva elemendi korral: l elemendi tegelik pikkus, m = 1; tulem sidesüsteemi korral: l hoone kõrgus, m sidesüsteemile mõjuvat horisontaaljõu- du vastu võtvate vertikaalelementide arv; tulem horisontaalkoormusi jaotava laediafragma korral: l korruse kõrgus, m kogu laelt tulevat horisontaalkoormust vastu võtvate vertikaalelementide arv korrusel (korrus- tel). Eraldiseisva elemendi korral võib konstruktsioonihälvete tulemi arvesse võtta kahel alterna- tiivsel teel a) või b): a) ektsentrilisusena ei, mis antakse kujul ei = il0/2 , kus (4.3) l0 on arvutuspikkus. Seinte ja seotud süsteemis olevate eraldiseisvate postide korral võib lihtsustusena alati
Vertikaalsurve pinnasele antakse proovi katva plaadi kaudu. Proovikeha paksuse muutust ja nihke suurust mõõdetakse mõõtkelladega. Teimimisel asetatakse pinnaseproov karpi, kaetakse plaadiga ja koormatakse mingi vertikaalkoormusega P. Vertikaalkoormus tekitab proovi horisontaalpindadel normaalpinge = P/A (A on karbi ristlõike pindala).Seejärel hakatakse suurendama horisontaalkoormust T. Karbi kahe poole vahel pinnases tekkiv nihkepinge = T/A põhjustab karbi poolte teatava paigutuse , mille suuruse saab fikseerida mõõtkellaga. Väikese horisontaaljõu juures on sõltuvus ja vahel ligikaudu lineaarne (joon. 5.4). 3 ·
annaabi.ee 
