Kaasatöötava ääriku laius on piiratud. Kui vahelagesid saab vaadelda jäikade diafragmadena (näiteks kohapeal betoneeritud plaadid, monolitiseeritud ja seinaga ankurdatud paneelid), siis tavaliselt jaotatakse horisontaaljõud nihkele töötavate elementide vahel proportsionaalselt nende jäikustega eeldusel, et nende läbipainded on võrdsed. Kandepiirseisundi puhul tuleb nihkele töötavat seina ja temaga ristuvast seinast moodudtuvat äärikut kontrollida veertikaal- ja horisontaalkoormusega. Nihkele töötava seina ja arvutuses arvestatava, ristuvast seinast moodustuva ääriku ühenduse tugevust tuleb kontrollida vertikaallõikes. Arvutuslik põikjõutugevus (nihketugevus) VRd määratakse avaldisega: VSd VRd = fvktlc/ , kus lc on surutud seinaosa pikkus (paindel). 7. HOONETE ARVUTUSLIKUD SKEEMID. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb hoonet vaadelda kui
kihi korral tuleb selle kihi ja talla vahele jätta võimalikult paksem kiht, et kasutada tugevama kihi võimet jaotada pinget ja sellega vähendada nõrgast kihist põhjustatud vajumist ning tagada selle kandevõimet. 4.3.2 Koormuse mõju arvestamine Reeglina on suurema süvisega vundamendi kandevõime suurem. Mõnikord võib osutuda otstarbekaks mõningane süvise suurendamine kandevõime tagamiseks. Suurem süvis võib osutuda vajalikuks suhteliselt suure horisontaalkoormusega vundamendi püsivuse tagamiseks. 4.3.3 Hüdrogeoloogiliste tingimuste arvestamine Kui võimalik tuleks vundament rajada pinnasevee tasemest kõrgemale. Pinnasevee tasemest sügavamale rajamine komplitseerib ehitamist. Ehituse ajaks peab veetaseme alandama. Sellega võib kaasneda pinnase struktuuri rikkumine ja naaberhoonete täiendav vajumine. Enamasti on vajalik sulundseinte rajamine. Agressiivse pinnasevee korral on vajalik konstruktsioonide kaitsmine
kihi korral tuleb selle kihi ja talla vahele jättavõimalikult paks kiht, et kasutada tugevama kihi võimet jaotada pinget ja sellega vähendada nõrgast kihist põhjustatud vajumist ning tagada selle kandevõime. 34. Koormuse mõju arvestamine Reeglina on suurema süvisega vundamendi kandevõime suurem. Mõnikord võib osutuda otstarbekaks mõningane süvise suurendamine kandevõime tagamiseks. Suurem süvis võib osutuda vajalikuks suhteliselt suure horisontaalkoormusega vundamendi püsivuse tagamiseks. 35. Hüdrogeoloogiliste tingimuste arvestamine Kui võimalik, tuleks vundament rajada pinnasevee tasemest kõrgemale. Pinnasevee tasemest sügavamale rajamine komplitseerib ehitamist. Ehituse ajaks peab veetaseme alandama. Sellega võib kaasneda pinnase struktuuri rikkumine ja naaberhoonete täiendav vajumine. Enamasti on vajalik sulundseinte rajamine. Agressiivse pinnasevee korral on vajalik konstruktsioonide kaitsmine
seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. Surve seinale Paigalseisusurve Passiivsurve - +
Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad pinnasele. (Joon6.27) - Torude asetamisviisid. Tavaliselt taandatakse Lihkepinnal hõõret põhjustava normaaljõu tekitavad P, R1 ja R2. kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate koormus tinglikuks koondatud jõuks p = W/ toru all ja peal, mis vastab N=Pcos+R 1sin(-)R2sin(-). Plokki kinnihoidvate ja (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks toru katsetamisel tingimustele. Tegur sõltub toru aluse nihutavate jõudude tasakaalutingimus: Ntan+cL+R2cos(-) on vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised ettevalmistusviisist. Profileerimata pinnasele vahetult asetatud toru =Psin+R1cos(-). Kui R2 mingi ploki kohta osutub negatiivseks või 0, suurused
seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on insenerile vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. 102 10.3 Paigalseisusurve Pinnasemassiivis sügavusel z maapinnast on vertikaalpinge v=z ja sellele vastav horisontaalpinge h = K0v, kus K0 on külgsurvetegur.
annaabi.ee 
