Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reduktsioontahhümeeter Elektrontahhümeetrite ajalugu Diagrammtahhümeeter Vertikaalringi asemel kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik Saab lugeda horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu Esimene diagrammtahhümeeter HammerFennel valmis 1900.aastal Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Diagrammtahhümeeter HammerFennel Elektrontahhümeetrite ajalugu J
vertikaalringi asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal. Diagrammtahhümeeter Ajalugu • Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta. Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel.
asemel on erilise kõverjoonelisi diagramme sisaldav pealmik. Diagrammide kujutis projitseeritakse optilise süsteemi abil pikksilma vaatevälja, kus on nähtav viseeritav vertikaalne mõõtelatt. Pikksilma kallutamisega liigub diagramm vaatevälja suhtes nii, et kaks kõverjoont moodustavad kaldenurgast sõltuva vahega kaugusmõõturi lugemi ja teised kaks joont on kõrguskasvu(pluss või miinusega) määramiseks. Sellise tahhümeetri abil saab otse diagrammilt lugeda nii horisontaalkaugust latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal.[1] 4 Joonis 3 Diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel [1] Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta(Zeiss,1919). Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni
protsess. 2. Trigonomeetriline nivelleerimine d- horisontaalkaugus l B h = d tan d i A Kui kasutada kaugusmõõturit, ei saa me mõõtes kohe horisontaalkaugust, vaid kaldkauguse. Niitkaugusmõõtur kujutab endast niitristiku kahte lühikest niiti (teodoliidil), kui viseerida latile, siis jääb nende niitide vahele mingisuguse pikkusega latilõik. Niitristikud ja teodoliidi konstruktsioon püütakse teha nii, et k=100 ja c=0, valem kehtib ainult siis kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kuna viseeeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga. L
jaotistega latt. Pikksilma viseerimiskiir suunatakse latile, kas lati tippu või instrumendi kõrgusele (i). Mõõdetakse kaugus, kas niitkaugusmõõturiga või kaasajal valguskaugusmõõturiga. Instrumendi vertikaalringi abil mõõdetakse kaldenurk v horisondist viseerimiskiireni. Joonisejärgi saama kirjutada: h+l=i+ d*tanv ehk h= d*tanv +i-l Kui viseeritakse lati kõrgusele i, siis i=l ja h = d tan v. Kasutades niitkaugusmõõturit ei saa me mitte horisontaalkaugust d vaid kaldkauguse L (d=k*n+c, kus k~100, c~0) -> vigade tõttu pole see tihtipeale õige. Seega enamasti viseeritakse kaldkiirega ja antud valemit kasutades saadakse tegelikult kaldenurga kaugus L. h= L/2 sin2v d=L*cos^2 v Alati pole võimalik viseerida latile instrumendi kõrgusele, siis viseeritakse nt lugemile l ja h= L/2* sin 2 v+i-l , kus L on niitkaugusmõõturiga määratud kaugus.
annaabi.ee 
