koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on asjaolu, et plaani koostamisel kameraalselt ei näe töötaja maastikku ja selle tõttu võib teha vigu. Plussiks on väga kiire ja kaasajal automatiseeritud välitööde ja kameraaltööde protsess. 2. Trigonomeetriline nivelleerimine d- horisontaalkaugus l B h = d tan d i A Kui kasutada kaugusmõõturit, ei saa me mõõtes kohe horisontaalkaugust, vaid kaldkauguse. Niitkaugusmõõtur kujutab endast niitristiku kahte lühikest niiti (teodoliidil), kui viseerida latile, siis jääb nende niitide vahele mingisuguse pikkusega latilõik.
kus z - seniitkaugus, Ss - mõõdetud kaugus (kaldkaugus). 22 Horisontaalkauguse redutseerimine ellipsoidi kõõluks: d Kprojplane= -d (18) h 1+ R kus d - horisontaalkaugus, h - punktidevaheline keskmine kõrgus, R - Maa raadius + referentspinna kõrgus ellipsoidist. Reduktsioon kõõlust ellipsoidi kaareks: d3 Kchord-to-arc = (19) 24 R 2 kus R - Maa raadius antud punktis, d - punktide vaheline kaugus (ellipsoidi kõõlu pikkus).
Vaadates läbi latile suunatud pikksilma, näeb mõõtja niitristiku ülemise ja alumise niidi vahele jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm jaotiste arv L. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d= kL+C k=100 (k on niitkaugusmõõturi koefitsent), c~0 . See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L*cos^2( ; h= (L/2)* sin(2). L - niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h= (L/2) * sin(2) + i - l ; l on mõõdetud kõrgus. Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda, kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Nende töö joonte mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud aja korrutise leidmisel
märkida. Väliraamatu töötlemine: Arvutatakse kaldkaugus instrumendist latini L = l + p (l niitkaugusmõõturi järgi määratud kaugus, p niitkaugusmõõturi parand) Arvutatakse kaldenurgad = RV NA = NA RP Tähelepanu tuleb pöörata märkidele. Kaldenurga märk annab hiljem kõrguskasvu märgi. Horisontaalringid on orienteeritud, seega ei ole vaja parandamist teha. Arvutatakse instrumendi ja lati punktide vaheline horisontaalkaugus d=Lcos2 L kaldkaugus (L = l + p) Arvutatakse latipunktide kõrguskasvud h = L / 2 * sin 2 Punktides, kus ei viseeritud instrumendi kõrgusele h = L / 2 * sin 2 + i - l, kus l on lugem latilt. Arvutatakse latipunktide kõrgused Hlatt = Hjaam + h 31. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine. Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm) Mõõdistuskäigu punktide ülekandmine Situatsiooni ja reljeefi plaanile kandmine
Väliraamatu töötlemine: · Arvutatakse kaldkaugus instrumendist latini L = l + p (l niitkaugusmõõturi järgi määratud kaugus, p niitkaugusmõõturi parand) · Arvutatakse kaldenurgad = RV NA = NA RP Tähelepanu tuleb pöörata märkidele. Kaldenurga märk annab hiljem kõrguskasvu märgi. · Horisontaalringid on orienteeritud, seega ei ole vaja parandamist teha. · Arvutatakse instrumendi ja lati punktide vaheline horisontaalkaugus d=L×cos2 L kaldkaugus (L = l + p) · Arvutatakse latipunktide kõrguskasvud h = L / 2 * sin 2 Punktides, kus ei viseeritud instrumendi kõrgusele h = L / 2 * sin 2 + i - l, kus l on lugem latilt. · Arvutatakse latipunktide kõrgused Hlatt = Hjaam + h 31. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine. · Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm) · Mõõdistuskäigu punktide ülekandmine
kaugusmõõtureid on mugav kasutada joonte mõõtmisel raskestil ligipääsetavates kohtades. Vaadates läbi latile suunatud pikksilma näeb mõõtja niitristiku ülemise ja alumise niidi vahele jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm-jaotiste arv l. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d=kn+c, k=100 n 0 See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L + cos2u, h = L/2 sin2u, L niitkaugusmõõturigamääratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h=L/2 sin2u+i-l niitkaugusmõõturigamääratud kaugus Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Elektronkaugusmõõturi
niitkaugusmõõturi parand) · Arvutatakse kaldenurgad = RV NA = NA RP Tähelepanu tuleb pöörata märkidele. Kaldenurga märk annab hiljem kõrguskasvu märgi. · Horisontaalringid on orienteeritud, seega ei ole vaja parandamist teha. · Arvutatakse instrumendi ja lati punktide vaheline horisontaalkaugus d=Lcos2 L kaldkaugus (L = l + p) · Arvutatakse latipunktide kõrguskasvud h = L / 2 * sin 2 Punktides, kus ei viseeritud instrumendi kõrgusele h = L / 2 * sin 2 + i - l, kus l on lugem latilt. · Arvutatakse latipunktide kõrgused Hlatt = Hjaam + h 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine. · Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm) · Mõõdistuskäigu punktide ülekandmine
määratud kaugus, p – niitkaugusmõõturi parand) Arvutatakse kaldenurgad ν = RV – NA = NA – RP Tähelepanu tuleb pöörata märkidele. Kaldenurga märk annab hiljem kõrguskasvu märgi. Horisontaalringid on orienteeritud, seega ei ole vaja parandamist teha. Arvutatakse instrumendi ja lati punktide vaheline horisontaalkaugus d=Lcos2 L – kaldkaugus (L = l + p) Arvutatakse latipunktide kõrguskasvud h = L / 2 * sin 2 Punktides, kus ei viseeritud instrumendi kõrgusele h = L / 2 * sin 2 + i - l, kus l on lugem latilt. Arvutatakse latipunktide kõrgused Hlatt = Hjaam + h 43. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine. Koordinaatvõrgu koostamine (10x10 cm)
3 LIINITRASSIDE OHUTU LAIUSE ARVUTAMISE ALUSED Trassi laiuse määramisel tuleb • lähtuda õhuliini käidu tingimustest • arvestada puude liinile langemise ohtu • võimalusi vigastuste kiireks kõrvaldamiseks (arvesse võttes puuliike, pin- nase iseloomu, trassi ligipääsetavust jms.) • arvestada metsa kõrguse juurdekasvu 10 aasta jooksul Trassi laius − piisav, et vältida liini kõrval asuvate puude langemist juhtmele. Horisontaalkaugus äärmisest juhtmest lähima puuni , m 2 2 B= H -h kus H - puu kõrgus , m h - äärmise juhtme vertikaalkaugus puu kännu horisontaaltasapinnani juhtme suurimal rippel (+ 350 C ), m Trassi kogulaius A = D + B1 + B2 + 2E kus D - äärmiste juhtmete vaheline kaugus, m B1 ja B2 – horisontaalkaugused äärmistest juhtmest lähimate puudeni, m
annaabi.ee 
