JÕUMOMENT JA LIIKUMISHULGA MOMENT 51. Et kinnikiilutud mutrit lahti keerata, paneb töömees mutrivõtmele pikenduseks torujupi ja astub selle otsa peale. Mehe kaal on 900 N. Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 19 kraadi. Leida jõumomendi suurus ja suund. 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2.0 m kaugusele toru otstest. Kui suurt jõudu peab rakendama toru ühele ja teisele otsale, et seda kergitada? 53. Mees seisab hõõrdumiseta pöörleval alusel ja hoiab väljasirutatud kätes hantleid, millest kumbagi mass on 5.0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis.
looduses. 3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist. Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S ∆H - tan Vab= S ∆ - Kaldenurk on
Mägi või org. 24. Maastikupunktide kõrgused ja kõrguskasvud. Horisontaalid ehk samakõrgusjooned ehk isohüpsid saadakse kui lõigata maapinda mõtteliselt horisontaalsete tasapindadega , mis on üksteisest võrdsel vertikaalkaugusel h (s.o horisontaalide lõikevahe) Horisontaal – see on joon, mis kaardil või plaanil ühendab ühesuguse kõrgusega maastikupinkte. Langekriips on horisontaaliga risti tõmmatud lühike kriips , mis selgitab maastiku kalde suunda. Horisontaalide vaheline kaugus iseloomustab nõlva kallakust – väiksem kaugus , st järsem nõlv ja vastupidi. Punkti kõrguse määramine horisontaalide abil. Kõigi punktide koordinadid mis jäävad horisontaalile , võrduvad horisontaali kõrgusega. Kui punkt A jääb horisontaalide vahele, saab selle kõrguse arvutada. Selleks tuleb ära mõõta
kirdes paiknevale haljasalale. (1) Leida autode süsteemi liikumishulk enne õnnetust. (2) Leida kägara kiirus pärast õnnetust, kui selle hõõrdumine vastu maad jätta arvestamata. JÕUMOMENT JA LIIKUMISHULGA MOMENT 51. Et kinnikiilutud mutrit lahti keerata, paneb töömees mutrivõtmele pikenduseks torujupi ja astub selle otsa peale. Mehe kaal on 900 N. Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 19 kraadi. Leida jõumomendi suurus ja suund. 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2.0 m kaugusele toru otstest. Kui suurt jõudu peab rakendama toru ühele ja teisele otsale, et seda kergitada? 53. Mees seisab hõõrdumiseta pöörleval alusel ja hoiab väljasirutatud kätes hantleid, millest kumbagi mass on 5.0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis.
Ja selle süsteemi liikumishulga vektori suund on leitav nurga θ kaudu 2) Känkra kiiruse saame valemist , / = 8,33 m/s JÕUMOMENT JA LIIKUMISHULGA MOMENT 51. Et kinnikiilutud mutrit lahti keerata, paneb töömees mutrivõtmele pikenduseks torujupi ja astub selle otsa peale. Mehe kaal on 900 N. Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 9 kraadi. Leida jõumomendi suurus ja suund. Lahendus: Joonised. Lahendusi on mitu: a Võime leida kõigepealt r projekttsiooni l vt. joonist ja seejärel leida jõumomendi suuruse b) Sama tulemuse saame kui kasutame kohe valemit Vastus: Jõumoment on 680 Nm ja suunaga 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2
annaabi.ee 
