rollile kuritegelikus käitumises. Teeraja selles vallas on loomulikult Lombroso, kelle katsed erilise bioloogilise kurjategijatüübi tuvastamisel ei olnud väga edukad. Lombroso alustatud on suunal on aga olnud jätkajaid, seda eriti antropoliigide hulgas. Kõige suurema valmiga 18 kurjategijate antropoliigilise uuringu viis läbi Harvardi ülikooli antropoliigiaprofessor Ernest Hooton (1887-1954), kes avaldas oma tulemused raamatus "Kuritegevus ja inimene". Ta võrdles rohkem kui 10 000 meessoost vangi ligi 4000 indiviidiga Ameerika kümnes osariigid, kasutades mitutkümnet tunnust. Hooton ise väitis, et uuris läbi kõigist Tolleaegsetest Ameerika kurjategijatest 10-12%, s.o rohkem kui iga kümnenda. Ta tuvastas olulisi füüsilisi eripärasid kurjategijate ja seaduskuulekatel indiviididel, samuti leidis eri tüüpi kurjategijatel anatoomilisi isepärasusi
Nt tuvastati 1991. aastal Hollandis perekond, kelle meessoost esindajate hulgas esines regulaarselt vägivalda. Nimelt leitigi neil olevat defektne geen monoamiinoksidaas, mis tingiski selles perekonnas meeste vägivaldse käitumise. Pärilikkuse kohta on tehtud ka rida klassikalisi uuringuid. 1) Kurjategijate füüsise uuring füüsilised erisused, kui võrreldakse nende üle- või alaesindatust Nt 1939. a. Hooton, 1940ndad Sheldon somatotüüpide käsitlus. Sheldon leidis, et kurjategijate puhul esineb mesomorfsuse üleesindatud (ka poliitikute seas). Mesomorf kasvult lühike, atleetlik, agressiivne). 2) Suguvõsa uuringud mingites perekondades on kriminaalsus enam levinud kui teistes perekondades. Nt 1960ndate Faringtoi poolt algatatud Cambridge longituuduuring. Kaksikute uuringud. 3) Adopteerimise uuringud suhteliselt kaasaegne meetod ning läbi viidud enamasti Euroopas.
kuritegelikuks käitumiseks. Sheldon: · endomorfsed paksud, maniakaalsed, depressiivsed, alkohoolikud · ektomorfsed peened, skisofreenilised · mesomorfsed musklis, maniakaal-depressiivses psühhoosis, alkoholismis ja kuritegevuses Füsiognoomika (18 s La Perie) inimese välimus annab kindlat teavet tema moraalse pale, mõttemaailma kohta. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on andnud vastuolulisi tulemusi. Nt teatas Hooton, et kriminaalsed on üldiselt kühmus inimesed, Sheldon aga, et atleetlikud inimesed. Praegu: on selgunud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY kromosoomimustriga mehi. 19. sajandiks arenes välja hälbekäitumise bioloogiline seletus, mille üks tuntumaid esindajaid on Lombroso, kelle teooria märksõnaks on geenid. Pakkus välja kuritegeliku tüübi mõiste on olemas sünnipärased kurjategijad (kui inimese geenides on kuritegelik alge olemas, siis ta
Sheldon jagas inimesed kehakuju järgi endo-, ekto- ja mesomorfseteks. Selle teooria kohaselt on endomorfsed inimesed paksud ja kalduvad maniakaalsusse, depressiooni ja alkoholismi, ektomorfsed inimesed on peene kondi, peente lihastega ja kalduvad skisofreeniasse ning mesomorfsed inimesed on musklilise kehaehitusega ja kalduvad maniakaal-depressiivsesse psühhoosi, alkoholismi ja kuritegevusele. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on aga andnud vastuolulisi tulemusi. Näiteks teatas Hooton, et kriminaalsed on üldjuhul kühmus inimesed, Sheldoni arvates on nad aga atleetliku kehaehitused. Kaasajal usutakse rohkem teooriatesse, mis seostavad käitumist inimese kromosoomistruktuuriga. Näiteks on uuringud näidanud, et vanglates ja vaimuhaiglates on suhteliselt rohkem XYY-kromosoomimustriga mehi. Kaugia: Cesare Lombroso (1835-1909) tööde kaudu kõige enam tuntud. Ta ehitas üles teooria, mille kohaselt kurjategijad erinevad teistest teatud füsioloogiliste omaduste poolest