2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks.
välispindu. Lihvimiseks kasutatakse ümaslihvpinki. Lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumisteks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Siselihvimine toimub siselihvpingil, mille tööpõhimõte ei erine ümarlihvpingi omast. Siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks. Tasalihvimisel töödeldakse tasapindu horisontaal- või vertikaaltasalihvpinkidel. Abrasiivtöötluse viimistlusmeetodid: Hoonimine on viimistlusmeetod, mis võimaldab saada suure täpsusega siledaid spetsiifilise mikroprofiiliga silindilisi sisepindu. Niisugune profiil on vajalik õlikihi hoidmiseks hõõrdepinnal. Plankimine on abrasiivviimistlusprotsess, kus peened abrasiivosaksesd on surutud töödeldava pinna ja pehmest materjalist plankuri vahele. Poleerimine on pinnakareduse vähendamise kõige levinummeetod. Seda kasutatakse peegelpinna saavutamiseks. Kasutatakse enamasti dekoratiivpindade töötlemisel
3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4. Saagimine 4.3.2. Ümarlihvimine 3.5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3
Sageli nõutakse siledamat pinda ja töötlemistäpsust, kui seda on võimalik saavutada lihvimisega. Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfinis, plankimine, poleerimine. 50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks puuritud
mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4. Saagimine 4.3.2. Ümarlihvimine 3.5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El.kaar-keevitus 6.4. Normaliseerimine 5.2.1. MMA- e. elektroodkeevitus 6.5. Vanandamine 5.2.2. Kaitsegaasiga keev. 6.6. Tsementeerimine 5.2.2.1. MAG- e. CO2 - keevitus 5.2.2.2. TIG- e. propaankeevitus 5.3
Sageli nõutakse siledamat pinda ja töötlemistäpsust, kui seda on võimalik saavutada lihvimisega. Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfiniš, plankimine, poleerimine. 50.Puurimise põhioperatsioonid Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), spiraalpuuri, Avardit kasutatakse avardamiseks – puuritud
Kontrollida pööretearvu regulaatori ülekannet LT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus LT termostaati hooldus HT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus LT termostaati hooldus Ripppumba hooldus ja ülekande hooldus Õlitermostaadi hooldus Vahetada turbiini laagrid Iga 16 000 töötunni tagant: Vahetada tugilaager Vahetada kepsupoldid Vändalaagrite hooldus Sõrmlaagrite hooldus Silindrikaane hooldus, klappide soveldamine, puhastamine Silindrihülsside hooldus, ava mõõtmine, hoonimine, kulumisvastase rõnga ümberpööramine, veepoole puhastus, kummirõngaste vahetus 50 Kolbide hooldus, mõõtmised, puhastamine, vajadusel rõngaste vahetus Käivitusklappide hooldus Nukkvõlli ülekande hooldus Kütuse etteandepumba hooldus Kontrollida pööretearvu regulaatori võllilaagrilõtku ülekandes Pööretearvu regulaatori üldine hooldus (tehases) Võtta õlianalüüsid dempferist, dempferi hooldus Iga 24 000 töötunni tagant:
Kokku 4760 39 Tabel 10. Teostatud tööde maksumus Nimetus Kogus/Tööaeg, Hind, Summa, Mootoriploki puurimine, hoonimine, tasapinna 1 180 180 lihvimine Plokikaane voolavuse parandamine, klapipesade 1 450 450 töötlemine Newen CNC-s, tasapinna lihvimine Mootori demonteerimine ja puhastus 10 30 300 Mootori mõõdistamine 5 30 150 Mootori komplekteerimine 16 30 480
- KT termostaadi hooldus - MT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus - MT termostaadi hooldus - ripppumba hooldus ja ülekande hooldus - õlitermostaadi hooldus - vahetada turbiini laagrid - vahetada tugilaager - vahetada kepsupoldid - vändalaagrite hooldus - sõrmlaagrite hooldus 44 - silindrikaane hooldus, klappide soveldamine, puhastamine - silindrihülsside hooldus, ava mõõtmine, hoonimine, kulumisvastase rõnga ümberpööramine, veepoole puhastus, kummirõngaste vahetus - kolbide hooldus, mõõtmised, puhastamine, vajadusel rõngaste vahetus - käivitusklappide hooldus - nukkvõlli ülekande hooldus - kütuse etteandepumba hooldus - kontrollida pööretearvu regulaatori võllilaagrilõtku ülekandes - pööretearvu regulaatori üldine hooldus (tehases) - pööretearvu regulaatori servomootori hooldus
vask-grafiit komposiitmaterjalist või grafiidist. Sele 2.50. Tasalihvimine horisontaaltasalihvpingil (a), vertikaaltasalihvpingil (b) Sageli nõutakse siledamat pinda ja töötlemis- täpsust, kui seda on võimalik saavutada lihvimisega. Sellistel juhtudel kasutatakse abrasiivtöötlemise viimistlusmeetodeid: hoonimine, superfinis, planki- mine, poleerimine. Hoonimine on viimistlusmeetod, mis võimaldab saada suure täpsusega siledaid, spetsiifilise mikroprofiiliga silindrilisi sisepindu. Niisugune profiil on näiteks vajalik õlikihi hoidmiseks hõõrdepinnal (mootori silinder). Abrasiivlõikuriks on pöörlevasse hoonpeasse kinnitatud luisud. Super- finis on viimistlusemeetod, kus kasutatakse lõikuri- Sele 2.51 Elektroerosioontöötlemine
..10 6 Kammlõikamine 0,8...6,3 7...9 - Tasalihvimine külgkettaga 0,4...1,6 5...8 5 Soveldamine 0,1...3,2 5...7 - Poleerimine 0,05...1,6 5...6 - Plankimine 0,012...0,2 5...6 - Hoonimine 0,05...0,4 6...8 - Superfinis 0,1...0,4 5 - Pinnakareduse põhimärgiks joonisel on "kolmnurkkuju" tipunurgaga 60o, mille vasaku haru kõrgus on ca 1,4 ja parema haru kõrgus ca 3 tähekõrgust - . Märgil võivad olla eri kujud tingituna mehaanilise töötlemise nõudest - või töötlemata jätmisest - .
1. Pinnakaredus ja täpsus sõltuvalt töötlemisviisist. Töötlemisviis Ra, m IT hööveldamine 3,2 ... 25 12 ... 14 freesimine 3,2 ... 50 11 ... 14 treimine 0,4 ... 12,5 7 ... 14 puurimine 6,3 ... 25 12 ... 14 hõõritsemine 0,4 ... 12,5 7 ... 10 lihvimine 0,2 ... 1,6 5 ... 8 poleerimine 0,05 ... 1,6 5, 6 hoonimine 0,05 ... 0,4 6 ... 8 Poleerida Pinnakareduse põhimärgiks joonisel on “linnuke” tipunurgaga 60, mille vasaku haru kõrgus Ra1,6 on umbes 1,4 ja parema haru kõrgus 3Ra0,2 tähekõrgust. Pinnakaredusmärgil võivad a) b) c) d) Ra6,3 ( ) 68
annaabi.ee 
