aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi. Valede tehnoloogiliste võtete tõttu aga jõuti tootmiseni alles aastal 1910, mil vabrik läks uue omaniku kätesse ning sai nime Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja KO kohe muutus see ehitusmaterjal ka populaarseks. Tähelepanuväärsemate silikaatkivist ehitatud hoonetena on Eesti ajalukku kindlasti läinud 1913. aastal valminud teater Estonia ja 1939. aastal Baltimaade kõrgeimasse punkti püstitatud Suure Munamäe vaatetorn. Silikaadi kõrgajad Eestis on langenud nõukogude aega, mil sellest kivist ehitati üles kõikide Tallinna suurte linnaosade paneelmajad. Vabariigi taastulekuga aga hakati rohkem rajama eramaju ja au sisse tõusis kergbetoon. Käesolevaks ajaks on aga palju
Alguses ehitati puust linnuseid ja kandiliste tornidega. Hiljem ehitati ümarate tornidega ja kivist linnuseid, sest need andis veel parema ülevaate ja neid ei saanud maha põletada nagu puust linnuseid. Kindlustusvöönditena kasutati müüre ja nende vahele ehitati kraave. Linnus oli kaitserajatiseks ja elamuks. Ülemised korrused olid eluruumideks ja alumised sulaste elupaigaks ja sõjakola hoidmiseks. Eraldi hoonetena ehitati veel käsitöö ja loomade jaoks maju. Feodaal pidi vajadusel pakkuma talupojale linnuses kaitset. Linnuste vallutamiseks kasutati piiramistorne ja kiviheitemasinaid. Vaba aeg : Toimusid rüütlite turniirid, mis hoidsid üleval võitlusvaimu. Need olid sõjalised võitlusmängud, kus kedagi ära päriselt ei tapetud. Korraldati nii kahevõitlust kuid peeti maha ka suuri sõjalahinguid. Väljakutsuja otsustas kasutatava varustuse üle.
kloostrikiriku portaalid ja müüre. - Naistsisterlaste Mihkli klooster asutati 1249 Raekoja platsist 300 m loodes asunud varasema Ventseli kabeli kohale ning valmis lõplikul kujul 14-16. sajandil. Kompleks on tugevalt überehitatuna säilinud. Selle kirik on ehitatud 18-19. sajandil klassitsistlikus stiilis ümber Vene Õigeusu Issandamuutmise peakirikuks, ülejäänud ehitised on alates 17. sajandist kasutusel Gustav Adolfi gümnaasiumi hoonetena ning neid on 17-20. sajandil korduvalt moderniseeritud. Tallinnas on säilinud ka keskajal seal paiknenud kahe seegi hooned - 14-15. sajandist pärinev Pühavaimu seegi hoone Pühavaimu tänava lõunaküljel ning 16. sajandi keskpaigast pärinev Uue seegi hoone Rüütli tänava lõunaosas. Peale nende tuleks mainida linna loodenurgas paiknevat 14. sajandist pärinevat Hobuveskit, 17. sajandi lõpul Vanale turule ehitatud Pakkhoonet ning arvukaid aitu,
vabadel inimestel ja linnades. Üles tõusti väga vara, koidu ajal või enne koitu. Hommikupoolik veedeti töötades või rikkamate inimeste puhul kliente vastu võttes. Foorumitel käidi äri- ja kohtuasjade pärast, riigiasju ajamas. Õhtu algas väga vara, eriti talvel, juba 3-4 ajal aktiivne tegevus linnades oli lõppenud. Suvel mõned tunnid rohkem. Forum tühjenes. Keisririigi alguses ehitati avalikke hooneid, mida nim basiilika, mis olid mõeldud turu-ja kohtu hoonetena, kogunemishooned. Eriti suvisel ajal päikese eest varjul olemiseks, talvel sademete eest. Kui inimesed ei tahtnud basiilikatest ära minna, aeti koertega minema. Kõik suundusid termidesse. Kõik sotsiaalsed kihid käitusid ühtemoodi. Õhtu oli pühendatud iseendale. Terme hakati massiliselt ehitama keisririigi ajast. Sellest ajast sai luksuslikes tingimustes kümblemine kõigile kättesaadavaks, nim ka vaeste villadeks.
annaabi.ee 
