peab olema planeeringus. Kuna seal puudub kallasrada siis tegelikult ei peakski seal randa olema, kuid arendaja on siiski selle planeeringusse jätnud ning kohalikele inimestele vastu tulnud. Ka kohalikel elanikel on õigus seda nõuda, kuna rand on alati olemas olnud, inimesed on kohastunud seal käima ning see on ainuke rand, mis on kesklinnale nii lähedal. Kalasadama detailplaneeringus on kirjas, et hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestuseta ala. Tellisikivi Selts väidab, et nende arust ei olnud 25 meetrit piisav olnud. Selts rõhutas, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindluse laiust. Hiljem jõuti kompromissini ning selts oli antud 25 meetriga nõus, kui see on elamumaa krundi ja üleujutusala vahel, kuid mitte merest hoonestusalani. Seltsi ettepanek on kogu aeg tähendanud, et krundi piir on rannajoonest 40-50 meetri kaugusel, kus on siis 15 meetrit üleujutusala koos kaldakindlustusega + 25 meetrit
42. Ala mis on hoonestama, linna ümber. Arvatakse et vöönd täidab ka pargi, maastikukaitse ja viljakate muldade kaitse funktsiooni. Hoonestamata ala linnas saab kaitsta vaid siis, kui sellel alal on mingi teine kasutusfunktsioon. Hoonestamata olemine ei ole aga kasutusfunktsioon. Rohelise vööndi ala peab olema kasutatav ja kättesaadav linna elanikkonnale. 43. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused). 1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte
Briti traditsioonis on viimastel funktsioonidel pigem teisejärguline tähtsus. Peamiseks eesmärgiks on olnud hoida linn kompaktsena ja piirata linna ekstensiivset kasvu. Hiljem kombineeriti seda eesmärki ka ideega, mille järgi ehitati olemasoleva linna täitumisel (sobiva rahvaarvu saavutamisel) uus linn väljapoole rohelise vööndi ala. 27. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused). 1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel
olukorra. Möödasõidutee pikkuse vale hindamine. Ka eessõitvad võivad möödasõitu alustada. 52. Millele peate asulateede ristmikel ja külgnevatelt aladelt teele väljasõidukohtades erilist tähelepanu pöörama? Laiem tee on alati peatee. Eranditult kõigil ristmikel ja teele väljasõidu kohtades kehtib "parema käe" reegel. Lõikuvad teed võivad olla sõidu eesõigusega, kuigi nad on kitsamad ja võivad olla hoonestuseta. 53. Peatuse poolel, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite liiklust ei tohi peatuda liiklusmärgile "Bussi- voi trollipeatus" lähemal kui... 5 m; 10 m; 15 m; 56. Кiirteel sõitеs lõhkеs teie autol rehv. Kuidas käitute? Kui autot pole võimalik sõiduteelt eemaldada,lülitan sisse ohutuled ja раnеn vähemalt 100 m sõidukist tahapoole ohukolmnurga. Lülitan sisse ohutuled ja eemaldan auto sõiduteelt.
annaabi.ee 
