Klassiga arvestamine Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus) Empaatia (väljendamine) Suhtlemisjulgus (tuleneb positiivsest minapildist) Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Õpetaja suhtlemise mudel JUHTIMISTEEMANT Juhtimisteemandi mudel Juhtimisteemandi ,,pehmeks pooleks" nimetame järgnevalt klassijuhataja/õpetaja mõistvust ja hoolitsevust. Juhtimisteemandi ,,tugevaks poolek" nimetame järgnevalt klassijuhataja/õoetaja tahtekindlat ja järjekindlat käitumist. Õpilased saavad õpetaja käitumisviisidest aru, et õpetaja aitab või püüab neid aidata. Õpilased saavad õpetaja käitumisviisidest aru, et õpetaja püüab neid mõista. ,,Eetiline käitumine" väljendab õpetaja juhtimiskäitumise seda külge mida õpilased tajuvad kui õpetaja õiglust ja ausust.
Kõigis inimühiskondades on mehe ja naise rollid rohkem või vähem erinevad: naine kui laste sünnitaja ning imetaja on olnud ikka seetõttu vähem liikuv, rohkem seotud koduga ning lastega. Mehe liikumisvõimalused ja seetõttu ka liikumisraadius on olnud suuremad, mehel on suurem valmidus avastada uut, ent ka suurem riskivalmidus. Väikelapsele on isa kaotus väiksem oht kui ema kaotus, nii on naisesse "programmeeritud" rohkem ettevaatlikkust ja hoolitsevust. Ent eri kultuurides, eri paikades ja aegadel on need ürgsed mehe ja naise rollid avaldunud erinevalt. On ühiskondi, kus meestelt oodatakse käitumist, mida eesti keeles nimetatakse "mehelikuks", kus mehele öeldakse "Ole meheks!" Mees peab olema vapper, valmis võitlema teistega, mees on potentsiaalne sõjamees. Mees ei ole sentimentaalne, ta ei väljenda oma tundeid, eriti mitte haledust, kurbust. Meilgi on tavaline öelda, et "mehed ei nuta". Samal ajal on Eestis traditsiooniline
Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooline identiteet sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja "naiselikkus" just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist. Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse- ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need
Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooline identiteet sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja "naiselikkus" just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist. Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad
annaabi.ee 
