Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast
(vt joonis 5.) Iga ajastu poeedid ja sotsiaalreformistid on püüd- nud oma kaasaegseid näha unistuste elu, va- naaegsete lummavate lugude ja kangelaste võtmes. (vt joonis 6.) Kõik vastuolud ütlevad meile, et mida rohkem Joonis 5. filtreerida ratsionaalseid uurimusi ja tõlgendusi, seda enam on meil võimalik õppida faktidest. Tsiviliseeritud riikides üldiselt aktsepteeritakse nii kulda kui hõbedat või mõlemat rahana. (vt joonis 7.) Kõige hoolimatum ja reeturlikum kõikidest teoree- tikutest on see, kes väidab, et laseb faktidel ja numbritel enda eest kõneleda. (vt joonis 8.) Joonis 6. Joonis 8. Joonis 7. 8 Kokkuvõte Alfred Marshall oli üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi, Cambridge’i koolkonna rajaja. Oli 1877-1881 Bristoli ja 1885-1908 Cambridge’i ülikooli professor
inimesele selgeks, et ta on vana ja iseenda eest vastutav. -) Eksistentsiaalse põhihäälestatuse juurde ei kuulu mitte ainult kartus vaid ka südametunnistus ja süütunne, mis inimest vastandavad tema enda olemisvõimalustega ja murega. * Mure Asjade muretsemisel ja kaasinimeste eest muretsemisel on tegelikult tegemist kartusest tekkinud vastutusega omaenese olemasolu pärast. Mure on niisiis olemasoleva oleva olemine. * Kõige tõelisem ja hoolimatum võimalus on surra. Võiks öelda: Asi ei saa surra, isegi loom ei sure selle sõna tõelises tähenduses vaid ta lõppeb. Inimene sureb. Mina pean surema. Ja see suremine määratleb kogu mu elu. Kui ma oleksin surematu, siis mu eluviis oleks täiesti teistsugune, ma kujundaksin oma olemasolu täiesti teistmoodi. Surematuna poleks ma enam inimene. Surm on tüüpiliselt inimlik võimalus. Inimlik olemine on niisiis sisseelamine sellesse viimsesse kibedasse võimalusse, surma võimalusse
talupoegadega. Iga valitsemisvorm hävitab ennast ise oma põhimõtetega liialdamisega: aristokraatia piirab liiga kitsaks ringi, kelle päralt on võim; oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiire rikastumise pärast. Tagajärjeks on revolutsioon, millele omakorda järgneb demokraatia. Kuid ka see hävitab iseennast. Inimesed ei ole kasvatuse tõttu valmis valima endale parimaid juhte. Inimesed armastavad väga meelitamist ja nii saab kõige osavam ja hoolimatum meelitaja enda kätte kõrgeima võimu.Ei või loota paremaid riike, kuni pole paremaid inimesi. Riigi kõige tähtsam ülesanne on oma kodanike kasvatamine. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt Platoni teostes leiame terve rea erinevaid tehnikaid arstitehnika, kaokatehnika, kõnemehetehnika jne. Tal on kaks selgesõnalist tehnikaliiki. Esimene jaotab tehnika vormid tulemuse järgi kahte rühma ja on sõnastatud dialoogis. Esimene rühm on tekitavad tehnikad