6.87m, mille püstitas Ksenija Balta. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 5.47m (Kristiina Pärn) ja poiste rekord on 6.74m (Sven Filatov) 5 Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Kettaheide koosneb neljast faasist: hooliigutused, pööre, äraheide ja heitja tasakaalustamine. *Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. *Pöördefaasis kogub ketas kiirendust ja heitja puusa- ja õlavöö pöörlevad vastassuunas, tekitades selliselt vajaliku lihaspinge. *Äraheitefaasis luuakse täiendav kiirus, mis edastatakse kettale enne väljalendu. *Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Lisa info paikneb Lisades.
Väldi sügavat läbivajumist põlvedest ( hüppel mõlema jalaga korraga). Vajuta esmalt tagaoleva jalaga ja seejärel eesoleva (track stardi puhul). Painuta eesoleva jala põlve täisnurgani enne tõuget. Ajasta jalgade tõuge nii, et tagumise jala tõuke lõppmomendil on eesmine jalg täisnurga all üõlvest ja puusast (track stardi puhul) Äratõuke jõuülekande impulss suuna otse ette. Ajasta käte hooliigutuste lõpp eesmise jala äratõuke lõpuga. ( R. Haljand 2007: 147) 7 Väljalennu asendi nõuanded: Kere väljalennunurk peaaegu horisontaalne Käed ette väljasirutatud Pea ülal kuklas, vaade ette. Jalad ja kere ühel sirgel , track- stardi puhul tagumine jalg horisontaalne. Puusad lennu ajal kõrgel Pea käte vahel.
kõrgel. Liiva maandumise järel põlved kõverduvad. 3. Erinevad hüppetehnikad 1) Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette- üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette. 2) Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel (2,3 või 3,5 sammu). Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele. 3) Sirutehnika - Hoojalg liigub kõverdatult ette-üles, tõukejalg jääb taha. Hoojalg liigub samuti taha ning käed viiakse ette-üles. Õhulennu kõrgpunktis viiakse käed taha ja kõverdatud jalad samuti ning lükatakse puus ette. Vahetult enne maandumist sirutatakse käed ja jalad maksimaalselt kaugele ette
Maandumisfaasis püüab hüppaja maksimeerida hüppe potentsiaalset pikkust ja minimeerida hüppe pikkuse kadu. 3. Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette. 4. Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel. Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele. 5. Sirutehnika - Hoojalg langetatakse pöörleva liikumise tulemusena puusaliigeses. Puusad viiakse ette. Tõuke- ja hoojalg on paralleelsed. Käed liiguvad üles-taha. 6. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? - Õhulennu kaugus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke
vahendeid; harjutuste, vahendite, liigutuste ja situatsioonide suur mitmekesisus. 16. Kettaheide 1. Kettaheite faasid - HOOLIIGUTUSED, PÖÖRE, ÄRAHEIDE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. 2. Ketta hoie - Ketas toetub sõrmede viimastele lülidele . Sõrmed asetsevad üksteisest võrdsel kaugusel. Ranne on lõdvestatud ja sirutunud. Ketas toetub kogu kämblale ja randmele . Pöial toetub kettale. 3. Eelhoogude faas - Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. Heitja on seljaga heite suunas. Jalad on õlgade laiuselt, põlved veidi kõverdatud. Keharaskus on pöidade esiosal. Eelhood kettaga taha ja üles vasaku kanna vertikaaltasapinnani. Ülakeha teeb pöörlevaid liigutusi. Käed on tõstetud peaaegu õlavöö kõrgusele. 4. Pöördefaas - Pöördefaasis kogub ketas kiirendust ja heitja puusa- ja õlavöö pöörlevad