rajal ja edaspidi tasasel rajal. Sellise harjutusega õpite tõukama ning näete ja tunnete, kuidas üht või teist moodi tõugates edasi libisete. Keppideta suusatades ei tohi sammu pikaks venitada ja tõuge tuleks suunata alla. Keppidega suusatades saab sammu pikendada ja käsi liigutades suundub suusatõuge pisut tahapoole. Suusatõugete puhul peaks vältima ülakeha ülesalla liikumist. Sõiduasend olgu püstisem, nii saab paremini ära kasutada käte ja jalgade hooliigutusi. Tasasel maal ja paremate tehnikaoskuste puhul laugel tõusul sõites kasutab suusataja pikka sammu ja rõhub jalgadele. Tõusule minnes samm lüheneb ja sageneb ning suusatõuge siirdub enam niiöelda enda alla. Hoomatav on aga käte osatähtsuse suurenemine. Tavatsetakse öelda, et suusataja liigub käte najal. See peab eriti paika siis, kui suusataja ei suuda suusaga õigesti tõugata või libiseb suusk tagasi. Viimasel juhul vajub samm pikaks ning hädast
· Ära ületa valu läve; · Venitusharjutustel väldi valesid asendeid; · Keskendu korraga ühele lihasele; · Hinga sügavalt; · Venituse tugevus peab venituse jooksul tõusma; · Vastava venitusharjutusega mitteseotud lihased peavad olema lõdvestunud. Venitusharjutusi tehakse õigesti, kui: · neid viiakse läbi lõdvestunud olekus; · tähelepanu on keskendunud venitatavatele lihastele. Venitusharjutusi viiakse kahjuks väga sageli läbi valesti, sest: · kasutatakse järske hooliigutusi; · venitamisel tuntakse valu. Venitusharjutusi on soovitatav läibi viia kahe astmena. Venitusharjutuse esimene faas kerge venitus · ei mingeid järske hooliigutusi; · kestus 1015 sekundit; · lihast aeglaselt venitades tunnete ühel momendil mõõdukat pinget; · lõdvestage lihast selles seisundis; · tunnete lihaspinge vähenemist, selle puudumisel vähendage veidi venituse amplituudi; · tunnete mõnusat lihaspinget, kuid ei tunne valu.
Hoojalg on taha sirutunud. Tõukejalg liigub ette-üles, seejärel sirutub maandumiseks valmistudes ette. Ülakeha on sirutunud. 4. Samm - Sammufaasi pikkuseks on peaaegu 30% hüppe pikkusest. Sammufaas on kolmikhüppe kõige olulisemaks osaks. Selle pikkus peaks olema hopiga võrdne. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla-taha. Tõukejalg sirutub äratõukel peaaegu täielikult. Võimaluse korral kasutatakse mõlema käe hooliigutusi. Hoojala reis tõuseb õhulennul horisontaalist veidi kõrgemale . Ülakeha on sirutunud. Hoojalg sirutub ette-alla. 5. Hüpe - Hüppefaasis toimub äratõuge teise jalaga. Hüppefaas moodustab kuni 35% kolmikhüppe kogupikkusest. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla taha. Äratõukel sirutub tõukejalg peaaegu täielikult. Võimalusel kasutatakse kahe käe üheaegset hoogu. Keha on sirutunud. Õhulennul kasutatakse samm- või sirutehnikat
pehme rajaga ka tasasemal reljeefil. b) vahelduvtõukelise uisuviisi sõidu- ehk tasasevariant, kus käetõukele järgneb mõningane vabalibisemine; kasutatakse tasasel maal pehme raja puhul. Juurdeviivaid harjutusi: - Kääris suuskadega astesamm laugel tõusul. - Sama, kuid rõhutades hoogsat vahelduvat käte tööd. - Uisusamm tasasel keppideta, rõhutades käte hoogsaid vahelduvaid hooliigutusi. - Sama laugel tõusul, rõhutades uisusammu jalatõukeid (jälgida, et suusk lumel ei peatuks). Uisuviisi terviksooritust alustatakse laugel tõusul. Seejuurs pööratakse tähelepanu: - Käe- ja jalatõuke õigele ajastamisele, - Jalatõuke tugevusele, - Käetõuke õigele suunale (samasse suunda kui jalatõuge), - Suuskade pidevale, sujuvale libisemisele. Kui harjutamine õnnestub, minnakse üle õppima järsemale nõlvale. Kui sooritamine ei
annaabi.ee 
