· Poordefaasis kogub kuul kiirust sedamooda, kuidas toukaja liigub aratouke-eelsesse asendisse. · Finaalpingutuse faasis luuakse taiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne valjalendu. · Tasakaalustamisfaasis pidurdab toukaja liikumise jarsult, et valtida uleastumist. PÖIA ASETUS · Jalad asetsevad olgadelaiusest veidi laiemalt, poore vasakule toimub vasa- ku jala poia esiosal (1). · Parem jalg teeb hooliigutuse ringi keskosa suunas (2). · Parem jalg maandub poia esiosale ringi keskele, vasak jalg maandub kohe parema jala jarel (3). · Aratouke-eelne asend on luhem kui hoohuppega tehnika puhul (kand- poid-asend) (4). KUULITÕUKE ABC · https:// www.youtube.com/watch?time_continue=15&v=czmL_1ORb9A · https://www.youtube.com/watch?v=QIqcFwoUsmA AITAH LUGEMAST
tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hooliigutused on aktiivsed, kuid lõdvestatud.
Ülakeha võtab püstiasendi varem kui sprindi lähtejooksul. Tõkete vahe joostakse kolme sammuga (lühike-pikk-lühike). Õhulend kestab tõkkele äratõukest maandumiseni. 3. Äratõuke- ja tõkkelesööstufaas - Keha lahkub äratõukel rajalt. Sööst on suunatud rohkem ette kui üles (tõkkele tuleb “peale joosta“, mitte hüpata). Tõukejala puusa-, põlve- ja pöialiiges sirutuvad täielikult. Hoojala reis sooritab kiire hooliigutuse horisontaalasendis. 4. Tõkke ületamise faas - Äratõuge toimub otse tõkke eest pöiaga (tõkkesammu, mille pikkus u 3-3,5 m, 2/3 pikkuse kauguselt, maandumine pärast tõket, mille kaugus 1/3 tõkkesammust). Pärast tõkke ületamist lüüakse hoojalg võimalikult kiiresti alla rajale. Maandumine on aktiivne ja toimub pöiale (kand ei puuduta rada). Hoojalg: hoojala säär sirutub aktiivselt ette jooksu suunas. Hoojala pöid on painutatud
tõukefaasiks) ja LENNUFAASIST (mida võiks jaotada esimeseks hoofaasiks ja kõverdusfaasiks). Tugifaasis ja jala etterebimisel pärast äratõuget sportlase kiirus väheneb (eestugifaas), seejärel aga suureneb (edasiliikumisel). Lennufaasis toimub hoojalaga hooliigutus jooksja kehast eespool ja jalg sirutub maandumiseks 9 (eeshoog), samal ajal kui tõukejalg kõverdub ja sooritab hooliigutuse jooksja keha suunas (lihaste suhtelise puhkuse faas). Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). Põhilised probleemid, mis jooksus võivad tekkida on vale kehaasend, ebastabiilne start ja vale tehnika. Lisa info paikneb Lisades. 1) Maailma rekord (kiirjooks-400 m) kuulub meeste kategoorias Michael Johnson (USA) tulemusega 43,18. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord
annaabi.ee 
