sähvatused jms) 3. Vegetaatiliste sümptomitega (nt epigastraaltunne, kahvatus, higistamine, ihukarvade tõusmine jms) 4. Psüühiliste sümptomitega (kõrgemate ajufunktsioonide häire) (nt déjà vu, ajataju häire, hirm jms) B. Komplekssed partsiaalsed hood (teadvushäirega) 1. Lihtsa partsiaalse alguse ja järgneva teadvuse-häirumisega 2. Algusest teadvuse häirumisega C. Partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 1. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 2. Komplekssed partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 3. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad kompleksseteks partsiaalseteks hoogudeks, mis seejärel arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 8 II. Generaliseerunud hood (krampidega ja krampideta) A. Absaansid (absence) 1. Tüüpilised 2
olevat enda huvides, kaldudes olema meelevaldsed, vägivaldsed ja tujukad. Niisiis on ilmne, et sellisel ajal, mil inimesed elavad ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad säärases seisundis, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu. Sest sõda ei seisne ainuüksi lahingus või võitlemise aktis, vaid ajavahemikus, mille jooksul tahe lahingusse astuda on küllaldaselt teada. Nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide sõja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega
ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad säärases seisundis, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu. Sest sõda ei seisne ainuüksi lahingus või võitlemise aktis, vaid ajavahemikus, mille jooksul tahe lahingusse astuda on küllaldaselt teada; ja seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomusesse kuuluvaks, nii nagu see on ka ilm aloomuses. Sest nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide süja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad, ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid
liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). *lihtsad parietaalsed hood (motoorse ilminguga, sensoorse ilminguga, autonoomsete ilminguteta, häiretega kõrgemas nv talitluses.) * kompleksed partsiaalsed hood (teadvushäirega), *partsiaalsed hood mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks. Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia). Diagnoositakse, kui esineb 2 või enam hoogu. Epilepsia põhjused: Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt