informatsiooni. Kõrge kontekstuaalsusega käitumine seostub Jaapanis rühmasuundumusega ja vajadusega hoolitseda enne iseenda eest hoolitsemist teiste eest; seda peegeldab jaapanlaste mure välise mulje pärast, vajadus olla korrektne, aus ja sünnis. Inimestevahelises suhtlemises tähendab vajadus aidata teist häbist päästa (ja seda tehes päästa ka end) seda, et inimene ei ütle alati otse välja, mida ta mõtleb. Väline mulje (tatemae) avaldatakse, kui sisemisi tundeid (honne) mitte. Kuid kaudne suhtlemine, kas silmside või muu mitteverbaalse käitumise abil, aitab honne edasi anda. Lääne inimeste jaoks märgib see sageli kahekeelsust: aga see ei ole nii. Jaapanis on inimest esmatähtsaks eesmärgiks säilitada harmoonia ja väärikus (mis sageli läänes teisejärguline), ja mitte petta.(Foster 2000:29) Lõuna-Korea: Kontekst ei ole Lõuna-Koreas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat kõnet
sarrustada(armeerid) Pinnase tsementimine Seisneb selle, et nõrka poorsesse pinnasesse surustatakse inektorite abil tsemendipiima või tsementmörti. Tsemendipiim seob kivistudes pinnaseoskesed terviklikuks monoliidiks, muutes pinnase tugevaks. Tsementmört tungib suure surve tõttu pinnase pooridesse, täites need ja suurendab nii pinnase kandevõimet. Pinnase tsementimist kasutatakse pinnase tugevdamiseks ka siis, kui olemasoleva honne vundamente praguneb ja vundamendi osad vajuvad erinevalt. Sellisel juhul lastakse, kaldu pinnasesse vundamendi talla alla surutud inektoriga, vundamendi alla tsementmörti, mis tugevdab vundamendi alust pinnast ja suurendab vundamendi kandevõimet, sest muudab vundamenditalla laiemaks. Pinnase silikaatimise Mõte seisneb selles ,et pinnasesse süstitud keemilised silikaadilahused seovad pinnaseskeleti üheks tervikuks. Nii saame tugeva veekidla pinnase. Liivadesse süstitakse vesiklaasi ja
Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga. - Fasaad viimistleti rõhtsalt või püstjalt hööveldatud voodrilauaga - Soojustuseks kasutati vanapaberit, höövlilaaste või saepuru. - Eestis hakati puitsõrestikseintega väikemaju ehitama mõned aastad pärast teist maailmasõda. - Laud-naeltarinditega karkassmaja on praegu üks enam levinud honne tüüp Eestis. Puit-paneelmaja - Maja pannakse kokku ehitusplatsil tehases valmistatud suurpaneelidest ja detailidest, aga ka täieliku viimistlusega ruumilistest plokktubadest või korteritest Kivihoonete areng Eestis - Lubimördiga laotud looduskividest ehitiste rajamine Eestis algas 12-13. sajandil võõrvallutajatele kirikkindluste ja kaitsemüüride püstitamisega. - Keskajal ehitati hoonete kandvad osad kahte liiki tarindite.
pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer (1: 405). Jaapanlaste vanem põlvkond oskab pealtnäha maheda ilme taga eristada inimese tegelikke tundeid. Vanem põlvkond heidab nooremale ette, et need ei suuda tabada piirjoont sisemise ja välise näo vahel (tatemae honne), mis on suhtlemisel suunavaks orientiiriks. Väline nägu on mask, fassaad (tatemae). Maski taga peitub honne (tegelik olemus). Väline nägu on kõigi jaoks, sisemine on iseendale ning lähedastele.(Pronnikov 1992: 170). Argyle kirjeldas üht katset inglaste, jaapanlaste ning itaallastega kõigil tuli ära tunda ja hinnata inimeste näoilmeid nendeks katseisikuteks oli samuti valitud kõigi kolme rahvuse esindajaid Huvitava omapärana toodi
annaabi.ee 
