sümfoonilist pilti "Pacific 231" ja "Rugby" (1928), samuti Kontsertiino klaverile ja orkestrile (1924) ning Tsellokontsert (1929). Sensatsiooniline menu saatis juba sümfoonilise pildi "Pacific 231" (1923) esiettekannet, mida dirigeeris Sergei Kussewitzky. Teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri hääli: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet. "Pacific 231"- st sai korraks isegi tehnikaajastu sõmbol ning teos tõi Honeggerile ka laiema rahvusvahelise tunnustuse, kuigi ilmusid ka karikatuurid, kus teda rongijuhina kujutati. Muusikaliselt ülesehituselt on "Pacific 231" rida järjestikuseid variatsioone, milles rütm on väga teravmeelselt seotud tempoga. Nimelt tuginevad variatsioonid järk- järgult lühenevate rütmivältuste täisnootidest kuueteistkümnendikeni, ning mida lühemaks muutuvad noodid (näiline kiirenemine), seda aeglasemaks läheb ka tempo.
Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse revolutsiooni aegsete eeskujude järgi loodud avalikes muusikaetendustes). Sõjajärgsel aastakümnel keskendus Honegger instrumentaalmuusikale, eeskätt sümfoonia zanrile. Ta esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris causa kraad. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool, sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis compositeur (Mina helilooja), kus tutvustab mõtteid muusikutest ja muusikast, endast ja oma loomingust, kunstist, kirjanikest, luuletajatest, elust ja ümbritsevast maailmast.
1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916) Tegutses nii organisti, dirigendi, piansiti kui ka kompositsiooniprofessorina Tema looming on olnud teenäitajaks nii Arthur Honeggerile kui ka Paul Hindemithile Võitis tunnustust orelimuusikaga Kirjutas mitteprogrammilist muusikat MK Richard Strauss Don Juan Anton Bruckner impressionism Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis Akadeemiline kriitika nimetas teoseid „nõdrameelseks kunstiks“ milles nähti sõjakäiku ametnike vastu Kirjanduses avaldus sümbolismine Lõuendid on peen, rafineeritud kunst Esemeid tuli maalida sellistena nagu me neid näeme
Nii valmis 1953. aastal üks huvitavamatest vokaal-sümfoonilistest teostest Une Cantate de Nol (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi. Looming: ''Pacific231'' teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri häält: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet. '' Pacific213- st'' sai korraks isegi tehnika ajastu sümbul ning teost tõi Honeggerile ka laiema rahvusvahelise tunnustuse, kuigi ilusmid ka karikatuurid, kus teda rongijuhina kujujtati. Muusikaliselt ülesehituselt on ''Pacific213'' rida järejstikusid variatsiooone, milles rütms on väga teravmeelselt seotud tempoga nimelt tuginevad variatsioonid järk-järgult lühenevatele rütmivältustele täisnootides kuueteistkümnendikeni,nig mida lühemaks muutuvad noodid , seda aeglasemaks läheb ka tempo. Darius Milhaud
Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema Tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d’Arc tuleriidal". Teine rühmituse liige Georges Auric tutvustas Honeggerile Jean Cocteau loomingut, kellest sai tema suurim kirjanduslik koostööpartner. Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d’Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas
annaabi.ee 
