Ainult Honecker näis kindel olevat oma riigi tulevikus. Mais Gorbatsov saatis korduvalt Honeckerile signaale, et "perestroikaga" tuleb kaasa minna selleks, et olukorda lahendada. Oktoobris Berliinis käies kuulis ta noorte idasakslaste skandeerimist: "Gorbie, aita meid!" Kuid Honecker siiski ei võtnud muudatustest midagi kuulda ning riigi siseselt hakati plaani pidama tema vastu. Grupp Politburo Ida-Saksamaal oli otsustanud, et Honeckeri valitsus aeg on otsa saamas. Parteisisene võimuvõitlus viis Honeckeri tagasiastumiseni. Sama teed läksid valitsus ja partei poliitbüroo. Võimule sai Egon Krenz, kes sõitis 1.novembril Moskvasse, kus Gorbatsov käskis tal lõdvendada reisimis piiranguid. Krenz pakkuskis uusi vabadusi aga rahvas tahtis rohkemat. Tänava protestid ägenesid ja tuhanded inimesed põgenesid riigist iga päev Ida- Saksamaa oli lagunemise äärel. 4. novembril 1989 kogunes üle miljoni inimese
· Vanameelsete kõrvaldamine. Rumeenia · Rahvaülestõus. 1989 a. · Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka. · Moskva sõjaline abi. Saksa DV · Ulatuslik massiliikumine 1989 a. · Austria piiri avamine · Honeckeri tagasiastumine · Berliini müüri lõhkumine · Saksamaa ühinemine Jugoslaavia · Rahvarahutused 1991 1992 a · Riik lagunes · Koosseisu jäid ainult Serbia ja Montenegro 1990 a. · Serbia presidendi natsionalistlikud vaated
Ceausescu nõudis Moskvalt sõjajõu kasutamist, kuid kasutult. RUMEENIA Vallandus rahvaülestõus. Ceausescu ei suutnud seda maha suruda, seejärel ta arreteeriti 1989.a. ning hukati. Ei mindud kaasa uuenemisprotsessiga. SAKSA DV Ulatuslik massiliikumine. 1989.a. Honeckeri tagasiastumine ja Berliini müüri lõhkumine. Kahe Saksamaa ühinemine. S. Milosevic tahtis luua SuurSerbia riiki. 1990.a. JUGOSLAAVIA Lagunes Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, 1991. Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. 1992.a. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Montenegro.
Samas suhted Ida-Saksamaa ja teiste VLO liikmesriikidega säilisid, ehk siis Ostpolitik jäi alles. Kohl süvendas koostööd Prantsusmaaga, mis kiirendas ilmselt Euroopa Liidu teket. See Saksa-Prantsuse teineteisemõistmine kestab suures osas tänapäevani. Kuid välispoliitikas on Kohli suurim saavutus kahtlemata Saksamaa taasühendamine. Ehkki läbi 1980.-te jätkus Ostpolitik ja 1987 võttis Kohl sõbralikult vastu ka Saksa DV juhi Erich Honeckeri, asus Kohl aktiivselt toetama Saksa DV likvideerimist, niipea kui võimalus avanes. See avanes üsna peatselt. 9.11.1989 langes Berliini müür. Seejärel asus Kohl läbi rääkima NSV Liidu Mihhail Gorbatsoviga ning USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa liidritega. Tulemuseks oli Saksamaa taasühinemine 3.10.1990. Schröder kantslerina nõustus Saksamaa osalemisega Kosovo ja Afganistani konfliktides, ent oli ägedalt vastu Iraaki tungimisele. Samuti olid tal head suhted Prantsusmaa ja Venemaaga
Rundfunk der DDR oli ametlik raadiojaam 1952. aastast kuni Saksamaa taasühinemiseni. Riigi ametlik telejaam aastast 1952 oli Fernsehen der DDR. Lääne tele- ja raadiosaadete vaatamine ja kuulamine oli laialt levinud. Poliitika Ida- Saksamaa poliitika võib jagada neljaks perioodiks: 1949-1961 toimus sotsialismi ülesehitamine; 1961-1970, millal Berliini müür takistas põgenemist Lääne- Saksamaale oli stabiilsuse periood; 1971-1985 on nimetatud Honeckeri ajastuks millal saavutati lähedasemad suhted Lääne- Saksamaaga; ja 1985-1989, millal hakkas idablokk kokku varisema . Saksa DV valitsev partei oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei. Lisaks olid veel Saksamaa Kristlikud Demokraadid, Saksamaa Demokraatlik Põllumeeste Partei, Saksamaa Liberaalne Demokraatlik Partei ja Natsionaaldemokraatlik Partei. Valimised toimusid Volkskammeris ja olid efektiivselt reguleeritud SED-i poolt. Valimised peeti
SDV-ga (Bonnis nimetati seda ajastut Saksa-Saksa ajastuks). · lepiti põhimõttega " kaks riiki ühe rahvuse piires". · 1984.a. lõdvendati SDV-s emigreerimisseadusi ja SLV andis kohe SDV-le suuri laene majanduse arendamiseks (osa Lääne ajakirjanikke võrdles seda inimeste ostmise ja müümisega). · 1987.a. toimus SDV kommunistliku diktaatori Erich Honeckeri visiit Bonni. Peep Reimer
annaabi.ee 
