tõmmet kirjeldav mõiste tuleneb kreekakeelsest sõnast homos (mis tähendab sarnane) ja ladinakeelsest sõnast sexus (sugu). 1973. aastast kustutasid Ameerika psühhiaatrid homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos 1992. aastal. Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid avalikeks ja varjatuiks, tähistades sellega inimese suhtumist oma homoseksuaalsetesse tunnetesse. Varjatud ehk latentsed homoseksuaalid oma homoseksuaalsust ei väljenda ning tihtipeale ei tunnista seda iseendalegi. Rohkem kasutatakse seda sõnapaari siiski nende kohta, kes endale oma homoseksuaalsust küll tunnistavad, aga teiste eest siiski mingil põhjusel varjavad. Avalikud ehk praktiseerivad homoseksuaalid annavad endale oma tunnetest aru, ent suhtuvad sellesse väga erinevalt, alates süü tundmisest kuni täieliku heakskiiduni.
See, kui hästi või halvasti me oma armuasjadega toime tuleme, mõjutab meieelu olulisel määral. Armastusel võib olla hea või halb jõud; see võib inimese tervena hoida või siis hulluks ajada. Ning tihti sünnib nii, et armastus ei jää kestma. Õigupoolest võib armastus sama kiiresti surra, kui ta kunagi puhkes. Ette määäratud abielud kuuluvad minevikku ning kahanenud on selliste tegurite tähtsus nagu varanduslik ja ühiskondlik seisus. Viimastel aastatel on ka suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse sedavõrd tolerantsemaks muutunud, et mõnes riigis võivad samast soost omavahel abielluda, kuid see ei tähenda seda, et homosid endiselt ei diskrimineeritaks. Eri nahavärvi inimestega inimeste abielud on juba suhteliselt tavalised, kuigi rassistlikest eelavamustest pole veel lahti saadud. Tihti imestame mõnd paari vaadates, miks küll need kaks tahavad koos olla, kui nende taust on nii erinev või kui nende välimused sugugi kokku ei sobi. Rahvatarkus,mille
mees') ja ladinakeelsest sõnast sexus (sugu). Võib-olla just esimesest sõnapoolest johtuvalt kaldutakse seda terminit kasutama peamiselt meeste kohta. Selle vastandmõiste heteroseksuaal, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast heteros ('erinev') tuli käibele hoopis hiljem. Von Kertbeny pidas heteroseksuaalset käitumist "normaalseks seksuaalsuseks". Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid avalikeks ja varjatuiks, tähistades sellega inimese suhtumist oma homoseksuaalsetesse tunnetesse. HOMOSEKSUAALSUSE PÕHJUSED Lapse psühholoogia seksuaalseid aspekte määravaist tegureist on tõestamist leidnud vaid väga vähesed. Siin varjutavad kindlaid teadmisi mitmesugused hüpoteesid. Meil on küllaltki kindlad teadmised meeste ja naiste hormonaalsetest ja anatoomilistest erinevustest. Vaieldavaks jääb aga küsimus kaasasündinud psühholoogilistest erinevustest. Nagu on näidanud Margaret Meadi
sajast (14%) arvab, et mingisugused piirid ja takistaused peaksid olema inimestele pandud, kui nende seksuaalne orientatsioon pole tavapärane ehk neile meeldivad omasoolised. Kui vaadata ettepoole, kus inimene pidi määratlema, kas ta on salliv või mitte, siis mittesallivaks nimetas end vaid 8 inimest ehk 8%. Võib järeldada, et on inimesi, kes on muidu väga sallivad, kuid omasooliste suhtes see kriteerium ei kehti. Järgnev küsimus tahab teada, kas ja kuidas üldse inimesed homoseksuaalsetesse suhtuvad: Homoseksuaalsed inimesed tekitavad minus vastumeelseid tundeid Vastumeelsete tunnete tundmist väitis 10 mees- ja 11 naissoost vastajat (kokku 21%). Kuna vastajate seas on meessoost vastajaid rohkem, võib väita et nende hulgas, kes meile vastasid, on ka neid nn homofoobikuid rohkem. Vastumeelsed tinded võivad aga olla tekkinud kas lihtsalt alateadlikult või on nad oma elus kokku puutunud inimestega, kes on homoseksuaalsed ja need on neile jätnud antipaatse mulje.
annaabi.ee 
