Ta ise reisib väga palju, väga palju maale on maalitud Eestist väljaspool. Mida ja kuidas ta maalib? Vladimir Bachu on tuntud kui suurepärane kolorist. Just koloriit ongi Bachu maalidel kõige tähtsam osa, motiivide ja emotsioonide kandja. Ta tundub olevat üks väheseid romantilisi kunstnikuhingi tänapäeva Eesti kunstimaastikul, kes oma natuurlit on pärit enam kui saja aasta tagusest ajast. See oli ajastu, kus kunstnikud, maalikast seljas, mööda maastikke uitasid ning hommikuvalgust ja keskpäevapäikest endasse ja lõuendile ahmisid. See on töö, mida ei saa teha kireta, ja kirge on Baciu piltides küllaga, lisaks vürtsitab valitud motiive tema enda lõunamaine temperament. . Varahommikune luht, õitsev põõsas keset lagedat välja, lopsakad pojengid, hurmavad merevaated, kolletav park need on vaid mõned valitud motiivid Vladimir Baciu näituselt, mis peaks tooma kivisesse halli kesklinna pisutki loodust
mida ma austan." ,, Ma pole loodusteadlane. Mind huvitab see, mis toimub inimestega. Kord kirjutas William Blake ,,Kui mehed ja mäed kohtuvad, juhtuvad suured asjad!", mulle meeldib see tsitaat. Kuid sa ei saa kohtuda mäega, kui sul on giid, kes vastutab mägedes sinu ohutuse eest. Mägedega kohtumine on võimalik vaid siis, kui sa oled seal iseseisvalt." ,,Ma tahaksin olla mõnda aega Dolomiitides, et mõelda, kirjutada või nautida hommikuvalgust, ronida mägedes." Ütleb Reinhold. Seda kõike, mida Messner on saavutanud on monteeritud filmile, ajast, mil ta oli hilistes 20- dates. Tema väljendusviisi on ebamaiselt austatud. ,,Rasketes olukordades on hetki, kaugemale vaadates ei saa selles kahelda. Seal on küsimused kadunud ja minu arvates on need tähtsad hetked. Kui pole küsimust pole ka vastust. Ma ise olen vastus!" sõnab ta. KASUTATUD KIRJANDUS National Geographic (November 2006)
isegi vormi täpne kuju kaduma minna. Seetõttu on maastiku kujundamisel oluline jälgida, mis kohta mingeid asju panna, et nad ei jääks liiga varju või vastupidi liiga ereda päikese kätte. Eeskätt on niimoodi võimalik teatud elemente maastikul rõhutada, tuues nad eredama valguse kätte või siis vastupidi neid varjata ning nad varjulisse kohta paigutada. Eristatakse põhiliselt kolme valgust: hommiku-, päeva- ning õhtuvalgus, milledest efektseimaks peetakse just hommikuvalgust. Eriti kuna siis on pikad varjud, mida on huvitav vaadata ning ka atmosfäär on selge. Hämaras kaotavad aga värvid sootuks oma tähenduse ning olulised on vaid heledad toonid, põhiliselt valge. Perspektiiv on nähtus kus silmapiiril olevad objektid koonduvad ühte punkti, ning üleüldse tundub, nagu muutuksid pikemad objektid kaugenedes järjest väiksemaks. Jällegi eristatakse kahte perspektiivi: joon- ning õhuperspektiiv. Kui kauguse suurenemisel muutub näiliselt
kompositsiooni kirjeldada kogumina heledatest ning tumedatest laikudest: heledad laigud on veepeeglid, muruplatsid, tumedad laigud on puudegrupid, varjulised elleed jm. varju jäävad alad. Kahtlemata vajavad valgusele avatud alasid need vormid, millel põhineb kogu ülejäänud kompositsioon. Valguse iseloom sõltub päikese asendist taevas. Vormi siluett ja pind on hästi vaadeldav otse langevas valguses. Varjud on väljendusrikkamad, kui objekti vaadata risti langeva valguse suunaga. Hommikuvalgust peetakse efektsemaiks, sest atmosfäär on läbipaistvam, varjud pikad ja selged ning annavad edasi täpselt obekti silueti iseärasusi. Keskpäevavalguses on ere, pimestav, tekkivad varjud on lühikesed ja teravad, värvid on kuldse varjundiga ja heledad, seetõttu tunduvad eriti heledad pinnad ebaselged. Õhtuvalgus oma erilise tonaalsusega võimeldab suurepäraselt esitleda objekte nii ida- kui lõunakaartes.
kodutnavale. Lk 354 Teksti autor:Eeva Park Sisukokkuvte:Hea lugu kellegi lapseplvest,kes rkis oma talvermudest ja poistest,kellega ta mngis. Tuhat ja kaks d Ma unustasin karjatada,kuigi vib-olla siiski karjatasin,rgatasin looma kombel kurgu phjast,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem nis,et ma lihsalt seisin seal,vahtides suu ja silmad prani meest,kelle siluett vast esimest nrka hommikuvalgust llatavalt selgesti taeva taustale joonistus.Ma olin peo haripunktil laevatekile meretuult ahmima koperdanud,ma olin just niipalju purjus,et mind kik hirmsasti naerma ajas,ja ma pdsin vaigistada oma peasisest karuselli,mis kik mu mber ikka kiiremini keerlema pani,ning ega ma seeprast kohe taibanutki,mida ta teha kavatseb.Ma arvasin,et keegi teeb nalja,siis aga oli juba hilja,sest mees,kes oli roninud reelingurele,seisis seal mingi mtmatu ajahetke,pras lpuks pead,just nagu tajuks ta kellegi
annaabi.ee 
