Minu meediapäev 24.september.2013 Hommikul ärgates ja kööki sööma minnes käis köögis Vikker raadio, millegi pärast ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu, ilmselt selletõttu, et eelmine päev tapeti naabri koera poolt minu enda koer. Hommikul autoga kooli sõites käis autos Ring FM. Sead kuulan ikka, sest selt tuleb päris head muusikat. Paraku sel uudiseid sel ajal ei lastud. Oli ainult hommikuprogrammi jutt mis niikuinii meelde ei jää, kui just keegi mõnda head nalja ei tee. Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle
aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 19992007 ETV parim meessaatejuht 1994, 1997, 2002, 2004 Vahur ja elu Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007. aasta augustis sai Niilusel paadiõnnetuses viga ning hiljem diagnoositi tal raske haigus Teised Vahurist Raivo Suviste: "Kord Dzomolungmal, kui teda mäehaigus tabas, aitas Kersna ta
või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks. Raadiot kuulab autor harva, enamasti ainult siis, kui autos sõidab, kuulates enamasti näiteks Skyplus’i hommikuprogrammi või täistunniuudistemagasine erinevate raadiojaamade vahendusel. Kui ajakirjadest rääkida, siis autor loeb ajakirju harva, eelistades teadusalaseid ajakirju nagu ’’Imeline Teadus’’ ning ’’National Geographic’’. Eelistab meediat ammutada arvuti kaudu, kuigi mugavuse tõttu on nutitelefon ka suur sõber, paberlehti väga tihti ei loe, kuna ei ole selliste harjumustega. Üldiselt võib lugeda autori meediatarbimist üsna
Suurem meediatähelepanu saabus ühel unustamatul pühapäeval, mil Anu vaid kehamaalinguga kaetuna «Hommiku-TVd» juhtis. Seda ulakat fakti on läbi aegade ajakirjanduses Anu kohta enim mainitud. Kolleegid ja tuttavad iseloomustavad Anu Välbat seinast seina. On neid, kes, lubades kas või mürki võtta, väidavad, et just Anu oli see, kes naiselikku salakavalust ja intriige appi võttes «Hommiku-TVd» vedanud supertähe Reet Oja telemajast välja sõi ja hommikuprogrammi seejärel endale napsas. Teised kolleegid aga ei leia Anus ainsatki intriigipunuja omadust ja peavad lugu Reet Ojaga väljamõeldiseks. «Ma pole kordagi kuulnud, et Anu kellegi kohta midagi halvasti ütleks,» kostab Reet Linna. Kuuldes, et mõned julgemad tema nooremat ametiõde intriigipunujaks nimetavad, vajub Linna mõttesse. «Tal on oma noore ea kohta olnud suurepärane edu. Küllap on tal lihtsalt palju kadestajaid. ETV juhtkond
Minu jaoks see isiklikult pole huvitav ning ma ei saa sellega hakkama, sest ma olen kohutavalt mittesihikindel inimene.'' Kaspar: ''Nagu te rääkisite, siis enne televisiooni astumist olite nii Raadio 2's kui ka Vikerraadios saatejuhina. Kuidas sobisid raadiosaated teile?'' Marko: ''Mulle sobisid need väga hästi, sest ma olin 10 aastat raadios (eelmine aasta täitus 20 aastat raadios) ning lahkudes olid raadio ja televisioon eraldi ERR'is. Mind kutsuti ETV'sse hommikuprogrammi tegema ning ma ütlesin Raadio 2's, et ma tulen nüüd ära ja rohkem raadios ei ole. Ma arvan, et raadiokogemus on ühele telepersoonile väga hea kogemus, sest kui inimene satub telesse, siis hakkab ta tegelema tühiste asjadega nagu kuidas välja näha ning liigutused, kuid raadios on vaid mikrofon käes, vastas on inimene ning sa pead temaga rääkima, pilti pole, sa pead vaid sõnadega hakkama saama. Raadio õpetab väga palju kuidas sõnadega hakkama saada, kuidas avada inimest jne.''
annaabi.ee 
