9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu valmistamisel ja raamatute köitmisel. Ajalugu · Esimesed tõendid puuvilla kasutamisest pärineva Mehhiko haudadest ja need on u 7000a vanad. · Puuvilla hakati kasvatama u 6000a tagasi Indias, Egiptuses ja Hiinas. · Kuni 19.saj oli puuvill luksuskaup. Valmimine · Selleks et puuvill saaki kanda jõuaks, on vaja
Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- särgid,voodipesu. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Kanep 1. India. 2. Soojalembene. 3. 4. Kasvatatakse peamiselt Indias,kui ka peaaegu kõigis teistes riikides, (Eestis ka). 5.Kanepit kasutatakse mõnuainena,õli saamiseks (õlikanep); kiu saamiseks (kiukanep);
Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas. Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Puuvilla kiud on väikse elastsusega ja ta soojusjuhtivus on halb. Kortsub kergesti. Puuvillased riided on nahasõbralikud. Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest teksapükse, -jakke jne. Puuvillased materjalid on veel batist, pesusamet ja sarz ehk pikeeriie. Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T-särgid, tihti voodipesu. Puuvillast toodetakse kangast, lõnga, niiti. Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele
kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest teksapükse, -jakke jne. Puuvillased materjalid on veel batist, pesusamet ja sarz ehk bikeeriie. Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T- särgid, tihti voodipesu. Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide,
tihedus ja lõngade jämedus). Samet Madala tiheda püstkarusega puuvillane, siidist, villane või keemilistest kiududest pidulik riie. Sarz Puuvillane või viskoosne värvitud toimse sidusega voodririie. Satään Satäänsidusega puuvillane riie, parem pool on läikiv, pahem matt. Senill Peenikese sametpaela taolisest senill-lõngast kootud riie, millest valmistatakse nt. Hommikumantleid ja vaipu. Sits Õhuke, labase koega puuvillane riie, trükimustriline või ühevärviline. Strets Elastseid kiude sisaldav tihedam riie. Venib kas ühes või mõlemas suunas. Sifoon Labases siduses õhuke, hõre ja läbipaistev riie, enamasti siid. Soti riie e. Erilaiuste värviliste triipudega nii koes kui lõimes ja toimse tartan sidusega kangas. See on suure tiheduse ja jämedate lõngadega,
7 Polüamiidi plussiks on ühtlane sile kiud, mis tagab kanga libeda sileda pinna. [5] 8 Polüamiidi sugulane polüester on palju vastupidavam ja sellest tehakse kõike, aluspesust 9 paadikateteni. "Polüesterkiud on tootmismahult maailmas teisel kohal, esimesel on ikka veel 10 puuvill," mainib Diana. [5] 11 Diana ise eelistab modaalist pesu: "Modaal on parimate omadustega viskoos, väga pehme ja 12 peenikese kiuga." [5] 13 Sirvime eri kaubamärkide hommikumantleid, puha polüester. Diana kirtsutab nina: tal on üks 14 selline, niiskust eriti ei ima ja saunast tulles pole seda meeldiv ihu peale panna. Aga kui leiame 15 lõpuks ühe hommikumantli, kus on 80% puuvilla ja vaid 20% polüestrit, ilmneb jälle teine häda: 16 tume mantel näeb välja nagu tolmutont. [5] 17 "Puuvill tõmbab ebemeid külge," selgitab Diana. "Kui see juba poes, suhteliselt steriilses 18 keskkonnas, selline välja näeb, mis siis veel kodus saab
tsensuuriorganite kontroll moekunstnike toimetuste üle oli minimaalne, kuna tegemist oli nõukogude kunstide hierarhilise trepi ühe madalaima astmega. Arvatavasti ainult seetõttu sai säärane ebanõukoguliku ilmega ajakiri üldse trükki minna. Kord aastas ilmuma määratud "Moealbum" pakkus rõivamudeleid igaks hooajaks ja elujuhtumiks. Esimeses 30-leheküljelises numbris olid sellised rubriigid nagu "Mantleid ja kostüüme", "Kauniks puhkeajaks", "Tänavakleite", "Hommikumantleid" jne. Esitatud olid muuseas ka lasterõivad, meestele ei pakutud esimeses numbris midagi; teises numbris see puudujääk kõrvaldati. Teatud osa oli pühendatud rahvarõivastest tuletatud mudelitele. Fotosid praktiliselt pole, valdav osa mudelitest on esitletud moejoonistena. Moeajakirja ilmumine kutsus esile elevust nii Eesti NSV-s kui väljaspool seda. Uus väljaanne sai nii positiivset kui negatiivset vastukaja. "Nõukogude Naise" 1954. aasta
Karustussidusega saadakse kanga karustatud pind, mis koosneb tihedalt väljaulatuvatest niidiotsakestest. Karustatud pinna saab moodustada kas koelõngadest või lõimelõngadest. SENILL Karvane (pms. puuvillane) riie, mille koelõng on saadud selleks kootud eelkangast. Eelkangas lõigatakse 4-5 kaupa rühmitatud lõimelõngade vahekohalt ribadeks; saadud materjali nimetatakse senill-lõngaks ja see võetakse senilli kudumisel koelõngaks. Senillist õmmeldakse nt. hommikumantleid ja kasutatakse ka mööblikatete valmistamisel; kootakse ka senillvaipu. Need on enamasti villased või puuvillased. Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond BUKLEERIIE(pr.boucle) Bukleeriie on villane või puuvillane riie, mis on kootud riidele relfeefsust andvast sõlmelist ja aasalisest lõngast bukleelõngast. Bukleelõngast valmistatud kudum jääb nupulise ja sõlmja pealispinnaga
annaabi.ee 
