sündmustest, mis on toimunud minevikus need korduvad ilmaelu igaveses ringkäigus. Osalisteks on jumalad ja esiisad, kollektiivides säilised need rituaalide abil. 2. HOMEROSELE OMISTATUD EEPOSI, PROBLEME AUTORIGA Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. Sandralt: Mitu eepost on vaja Homeroselt peale eelmainitute teada? Milliseid tead? 3. ÜHISEID JOONI ILIASE JA ODÜSSEIA ÜLESEHITUSES ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on vormilt eepilised poeemid. Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat
Võime tõmmata paralleele ka paljude tänapäeva inimeste arusaamadega. Veel uskusid kreeklased, et ,,ilus on see, mis meile meeldib", mis tekitab imetlust ja köidab pilku, mis rahuldab oma vormiga meie meeli, iseäranis silmi ja kõrvu. Aga asja ilu ei pruugi väljendada ainult tajutavad aspektid: inimkeha puhul muutuvad oluliseks ka hinge ja iseloomuomadused. Seetõttu pole juhuslik seegi, et ilu teemat seostatakse väga sageli Trooja sõjaga. Ilu definitsiooni leiame ka Homeroselt, ,,Iliase" müütiline autor leiab sellest lausa Trooja sõja õigustuse: ,,Helena vastupandamatu ilu lunastab Helena õigustpoolest kogu hädast, mida ta on põhjustanud. Kui Trooja on alistatud, sööstab Menelaos reetliku abikaasa poole, et teda tappa, aga kui mees näeb Helena kaunist rinda, tardub tema relva hoidev käsi paigale. Kreeka meest kujutati harilikult spordlikku kehaga, kiire ja tugevana. Vaadelgem nüüd tänapäeva iluideaale
saatuslikest võitlustest, müütilisest või tegelikust ajaloosündmusest. B. Milline on tüüpiline arhailise eepose peategelane? Peategelane on heeros (rahva suurkuju), keda juhivad ürgjõulised tunded võitlusiha, patriotism, armastus, viha. Ta saadab korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused surm, võitluses kaotamine. 4. Kes on HOMEROS? Milliste säilinud eeposte autoriks teda peetakse? Homeroselt pärinevad Kreeka tuntuimad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris, Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite, Trooja kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni
Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid? Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol. See on nii poliitiline kui ka kirjanduslik termin. Kreeka kirjandus annab võimu üle Roomale. Aegamisi võeti kreeka kultuurilt üle peamised kirjanduszannrid, näiteks uue atika komöödia traditsiooni võttis Roomas üle Livius Andronicus ja seda arendas edasi Plautus. Eepika suurvormides läks võim üle Homeroselt Vergiliusele. Kõige paremini säilitas oma kõrgpositsiooni kreeka tragöödia, kuid ka seda zanrit püüti Roomas jäljendada, näiteks rooma näitekirjanik Ennius. 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? "Aeneis" on ajaloolis-müütiline eepos ning tähendab laulu Aeneasest, kes oli Trooja sõja kangelane, kuid naasis sõjast Rooma sinna uut ja vägevat riiki rajama. 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid.
teostama midagi ilma eelneva selgitamiseta kõnede kaudu. Lühidalt öeldes, ma väidan, et kogu meie riik on hariduse lätteks Hellasele; igamees võib meil näidata oma võimeid mitmesugustel tegevusaladel ja, täites oma ülesandeid osavalt ja kaunilt; kõige paremini saavutada iseseisvat seisundit. Et meie oleme loonud võimsuse, mida on kinnitanud selged tõendid ja paljud tunnistajad, imetlevad meid kaasaegsed ja järelpõlved ega vaja meie kiitust mõnet Homeroselt või mõnelt teiselt, kes oma lauludega pakub hetkelist naudingut. 1. Tooge välja Herodotose ning Periklese argumendid demokraatia kaitseks. SPARTA RIIGIKORD Vana-Kreeka kirjanik ja ajaloolane Xenophon oli pärit Ateenast, kus ta oli nooruses kuulsa filosoofi Sokratese õpilane. Elades küll Ateenas, pidas Xenophon kõige paremaks Sparta riigikorda. Hiljem võitles ta Sparta kuninga Agesilaos II sõjaväes, mistõttu ta pagendati Ateenast. Elu lõpu veetis
nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Faalanks oli eest hästi kaitstud, kuid haavatav külgedelt. Faalanksitega peeti lahinguid enamasti tasastel väljadel, kuna ebatasasel maastikul oli raske rivi hoida. Esimesed kirjeldused faalanksi taolise rivistuse kasutamisest pärinevad 25. sajandist eKr Sumerist ja Vana-Egiptuse jalavägi kasutas sarnast formatsiooni. Sõna "faalanks" pärineb Homeroselt, kes kasutas seda kirjeldamaks lahinguid hopliitide vahel. Kreeka ja Sparta faalanks sündis ilmselt 8-7 sajandil eKr ja selle kõrgaeg saabus Aleksander Suure vallutuste ajal. Rooma vabariigi ja leegioni tõus viisid Hellenistlike riikide ja nende armeede kadumisen ning seega ka faalanksi allakäiguni. Odadega relvastatud jalavägi mängis lahinguväljal rolli veel 18. sajandil, kuid nende taktika ei pruukinud kattuda enam faalanksi omaga.