paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. vMoskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi. v1962.-1964. aastal toimunud kaevamistel, mida juhtis A. Kustin, täpsustati valli konstruktsioone ja uuriti keerisahjudega hoonete rususid. Lahti kaevati ka puuraketega 5,34 m sügavune kaev
aastani. 1860. aastatel hakkas see kollektsioon tunduvalt kasvama. Hermann Eduard Hartmann koostas kataloogi, kus olid esemete pildid ning ka lühikesed kirjeldused. See oli üks suurim ning korrastatumaid ajaloo ja arheoloogia kogusid üldse. Teine suurem kogudeliin kujunes Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu nime all. 1865. aastal asutati Saaremaal Kuressaares kohalik muuseum ja selts, mille eestvedajaks oli Kuressaare kooliõpetaja Holzmayer, kes ise ka muistiseid kaevas. Tema enda arheoloogilised kaevamised panid alguse muuseumi kogule. Esialgu paiknesid muuseumikogud mehe enda kodus, kuid 1892. aastal paigutati tema kogud Kuressaare linnusesse, kus need ka publikule avati. Viljandi muuseum on samuti üks vana kohamuuseum. 1878. aastal toimusid Viljandi ordulinnuse väljakaevamised. Enamik esemeid, mis sealt välja kaevati, tehti kohe rahaks. Ka kaevamiste vaatamise eest võeti raha. Sellegipoolest leiti
küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R
kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R
Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus. Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste ebausukommetest (1680). Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881), Kreutzwald. Kirjalikud allikad – väljastvaatlejate teatud rahvusundite kohta. Muinasusund: Keskaeg, 1428 Riia provintsiaalkirikukogu, 1519-1521 Saare-Lääne piiskopkonna visitatsioonimaterjal. Varauusaeg: B. Russowi kroonika (jaanipäeva, usutualitused Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg: Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid. Arheoloogilised materjalid – Kalmed ja matmiskombed, kuidas maeti, mida kaasa
annaabi.ee 
