ja rakettide liikumisel. Laevade mootoriruumides on peale tugeva akustilise müra ka väga tugev infraheli. Merel jäävad pärast tuule vaibumist veepinnale pikad korrapärased sinusoidaalsed lained. Nende lainete "eluiga" ulatub tundidesse. Kui merel uuesti tuul tõuseb, võib see üle lainete puhudes tekitada õhus infraheli sagedusega võnkeid. Arvatakse, et see võib olla põhjuseks, miks meremehed mõnikord oma laeva kabuhirmus maha jätavad. Meeskonnata laev muutub aga nn. "lendavaks hollandlaseks". Infrahelil on ka positiivsed küljed. Maavärisemisele või tsunamile eelnev infraheli võib hoiatada läheneva loodusõnnetuse eest. Infraheli on kasutatud kontsertidel ja teatrietendustel. Infraheli kasutatakse tööstuses killustiku pesemisel savist, liivast ja muudest lisanditest.
Laevade mootoriruumides on peale tugeva akustilise müra ka väga tugev infraheli. Merel jäävad pärast tuule vaibumist veepinnale pikad korrapärased sinusoidaalsed lained. Nende lainete "eluiga" ulatub tundidesse. Kui merel uuesti tuul tõuseb, võib see üle lainete puhudes tekitada õhus infraheli sagedusega võnkeid. Arvatakse, et see võib olla põhjuseks, miks meremehed mõnikord oma laeva kabuhirmus maha jätavad. Meeskonnata laev muutub aga nn. "lendavaks hollandlaseks". Infraheli kasutamine Infrahelil on ka positiivsed küljed. Maavärisemisele või tsunamile eelnev infraheli võib hoiatada läheneva loodusõnnetuse eest. Kuna infraheli levib ka mööda maapinda, võib seda registreerida seismograafiga, millel on vastava sagedusega tööpiirkond. Infraheli on kasutatud kontsertidel ja teatrietendustel. Selleks on ehitatud spetsiaalseid muusikainstrumente. Infraheli tahtliku tekitamise algust seostatakse Inglise füüsiku Robert Woodiga
matemaatikat, muusikat ja leiutamiskunsti. Gulliver läheb Lagadost Maldonado sadamasse kuid sealt ei lähe ühtegi laeva Luggnaggi. Gulliver sõidab laevaga Glubbdubdribi kus kohtub hõimu pealikuga, kes Gulliveri rõõmuks tõstab surnust üles ajaloo kuulsaid isikuid. Peale mõnepäevast Glubbdubdribis olekut läheb ta tagasi Maldonadosse ja sealt edasi Luggnaggi. Luggnaggis Gulliver vahistati ja viidi kuninga juurde, Gulliver nimetab ennast Hollandlaseks ja lahke kuningas annab talle soovituskirja Jaapani keisri jaoks. Gulliver sõidab Jaapanisse ja sealt edasi Amsterdami ning sealt Inglismaale. IV osa Neljandas osas läks Gulliver kapteniks laevale ,,Seikleja". Ta sõitis Barbadosesse ja värbas seal uusi madruseid, sest paljud olid teekonnal surnud. Gulliveri õnnetuseks oli ta värvanud mereröövlid kes laeva üle võtsid ja ta tundmatule saarele jätsid. Gulliver märkas
Kaptenile tulnud mõistus pähe alles siis, kui laev oli jäänud marutuulte kätte. Pärast mitmetunnist heitlust põrgatud vastu kari, ja kui laev vajuma hakanud, hüüdnud van der Decken meeleheites: "Jõuan ikka ümber neeme, kas purjetan või viimsepäevani!" Kurat kuulnud kapteni sõnu ja teinud temast "lendava hollandlase", kes peab igavesti sõitma mööda maailmamerd, leidmata kuskil rahu. Järgnenud sajandite jooksul hakati "lendavaks hollandlaseks" nimetama tontlikku laeva, mis meremeestele ilmus, ennustades tihti laevahukku. Viirastuslaeval olid punased laternad ja ta võis liikuda ebatavalise kiirusega, demonstreerides tontide tehnoloogilist võimsust. Mõnikord peatus see laev udus mõne tavalise laeva kõrval ja andis edasi postisaadetisi. Kui kirjad aga avati, selgus, et need on saadetud ammu surnud inimestele. Tondilaeva ilmumisi registreeriti kuni Teise maailmasõjani. Pärast seda on muud
Saab tüdruku enda kohta ka informatsiooni, et Hedvig ei käi koolis, kuna isa arvas, et tüdruk rikub oma silmad seal ära. Lubas kodus teda õpetama asuda, ent senimaani ta seda teinud ei ole. Molvik on ainult veidi tüdrukut harinud. Pööning on aga tüdrukule täiesti omaette maailm. Seal on kapp, täis raamatuid. Enamus neist on küll inglise keeles, ent pilte on sellegi poolest tore vaadata. Kunagi olevat elanud siin üks laevakapten, keda kutsuti lendavaks hollandlaseks. Isale ei meeldi, et neiu graveerimisega tegeleb. Tahab, et neiu pigem korve punuma õpiks. Hedvig tunneb pardile kaasa, et tal peret ei ole, nagu teistel koduloomadel. Gregers läheb jälle kahtlaseks, kui tüdruk ütleb lihtsa lause, et see on ainult pööning ss mees hakkab teda küsitlema, et kas ta on selles ikka nii kindel, et see pööning on. Hedvig vaikib ja vaatab talle ammuli sui otsa. Gina tuleb köögist laudlinadega. Katavad laua. Gregers istub tugitooli ja hakkab albumit sirvima
kõndisid. Surnud ei ilmutanud ennast ainult maal, vaid ka merel. Juba vanadest aegadest on inimesed rääkinud kummituslaevadest, mis piki meie rannikuid on mööda seilanud. Pardal polnud ühtegi inimest, kuid riideid on kuivamas nähtud. Need olid uppunud meremeeste hirmuäratavad laevad. Mõnikord on kummituslaeva tuntud legendi järel järgi kaptenist, kes astus jumala vastu ja on sunnitud igavesti sihitult meresid seilama, nimetatud ,,Lendavaks hollandlaseks". Kõige populaarsem olend oli majahaldjas. Ta oli seotud kogu taluga ja seal võis teda ka kõige sagedamini kohata. Ta vaatas loomade järele ja tassis rehealusele vilja. Peale sulaseks olemise oli ta ka talu õnne tagaja. Kes oma majahaldjaga vaenujalale sattus, sellel läks halvasti, kes aga temale meele järgi olid, neid saatis alati edu. Ta oli üksik olend, kellel polnud perekonda. Haldjad elasid ka veskite, saekaatrites, laevadel. Vastupidiselt
annaabi.ee 
