Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega. Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem. 1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma: 1. hoiuteenused 2. laenuteenused 3. arveldusteenused 4. lisateenused. Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga finants- sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot Ehk maksujõuestus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksukohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine nind
riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid. Tähtajaline hoius ettenähtud raha hoiustamiseks, ei ole ettenähtud arveldamiseks III
Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks reserviintressimääraks ja hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks on aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär. Finantsturgudele ei kehtesta Eesti Pank ühtegi protsenti. Eesti panga finantssektori sh panganduspoliitika eesmärk on tagada Eesti finantssektori
· reservfondid - moodustatakse kasumist võimalike laenukahjumite katteks. · aazio (üle või alakurss) Panga bilansi erinevus tavaliste äriühingute bilansist: · varud puuduvad · ostjate tasumata arved on asendunud väljalaenatud laenudega · põhivarade vähene osakaal varadest 29.09. PANGATEENUSED 1. Hoiuteenused 2. Laenuteenused 1. Hoiuteenused Nõudehoius on õigem nimetada arvelduskontoks. Sellel olevat raha kasutab klient peamiselt arveldamiseks, intressitulu on minimaalne ja kõrvalise tähtsusega. Intressi arvutatakse: 1. tegelikult kontojäägilt intress arvutatakse iga päeva kontojäägilt eraldi, 2. perioodi püsisaldolt intress arvutatakse kas kuu või mingi muu perioodi vähimalt kontojäägilt. Näide Hoiustajal pangas: 1-15. aprillini 1 000 krooni ja 16-30. aprillini 2 000 krooni.
annaabi.ee 
