2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järelevalve organid Eestis ja EL-is Meie grupp teeb kolmanda. Andmeid saab finantsinspektsiooni kodulehelt: www.fi.ee TÄHTAEG: 19-st aprillist Raha Sisse juhatus ainesse
Finantsvahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kellel on ajutine ülejääk neile, kelle eelarve on defitsiidi peal. Finantsvahenduse kasutamine on sarnane otsefinantseerimisele. Peamine vahe on selles, et säästja ehk investor laenab raha finantsvahendajale ja finantsvahendaja edasi laenu lõppsaajale. Finantsasutused võib liigitada kaheks suureks rühmaks, mis lähtub nende võimest tegeleda raha loomisega. 1) Hoiuseid vastuvõtvad asutused - pangad, hoiulaenu ühistud - pangad teenindavad avalikkust ehk kõiki. Hoiulaenuühistud aga teenindavad oma liikmeid, liikmemaks jne. Hoiulaenuühistul ei ole tagatist. 2) Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused – kindlustused ja fondid. Iga laenu andmisega kaasnevad riskid, mida kõik potentsiaalsed investorid püüavad minimeerida. Riskid: makserisk – laenu võtja ei taha või ei suuda laenu tagasi maksta.
kasutatakse ka kaug finantseerimist. Viimane aitab paremini hajutada riske , sest osa nendest võtab kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele. Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid Raha vajadus võib olla : püsiv ehk pidev, hooaajaline, erakorraline vajadus. Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu. Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega, kus tehtavate kulude ning
Soome, Läti ja Saksamaaga seotud Eesti Panka ei võeta krediidiasutusena. Peamine majandustegevus on avalikkuselt hoiuste vastu võtmine, laenu andmine ja muu finantseerimis küsimus. Tuleneb Panga mõiste EL esimesest panga direktiivist. Hetkel lubatud kaks vormi: krediidiasutus võib olla asutatud kas aktsiaseltsina või ühistuna. Ja vastavalt esimese puhul on rakendamiselt AS-i kohta käiv õigusruum ja teise puhul hoiulaenu kohta käivad erisused. Avalikkuselt võib raha hoiustamiseks võtta ainult krediidiasutuste seadusest ette nähtud alustel ja korras. Avalikkus krediisiasutuste seaduse mõistes on määratud isikute ring. Finantseerimisasutus - Põhiliseks tunnuseks on see, et ei ole krediidiasutus. Pakub liisinguid enamasti ja liisingutega samaväärseid tooteid. Ära toodud ka kõik need tehingud ja toimingud, mida pankadele lubatud on. Tehingute ja toimingute loetelu on oluliselt täienenud.
annaabi.ee 
