Peeda jõe- Idaoja hoiuala Hoiuala paikneb Tartumaal Kambja vallas. See hõlmab Peeda jõe kesk ja alamjooksu alates Veski maaüksusel asunud paisust kuni Porijõkke suubumiseni ning Idaoja alamjooksu alates Saia maaüksuse truubist, kuni suubumiseni Peeda jõkke. Hoiuala moodustati elupaigatüübi- jõgede ja ojade kaitseks .(kaitsekorralduskava) Joonis 2. Peeda jõe- Idaoja hoiuala Hoiuala ohutegurid Paisjärved Paisjärved, nii olemasolevad kui loodavad paisjärved võivad olla ohuks hoiualale. Olemasolevate paisjärvede (Suure- Kambja ja Peeda) täielikul allalaskmisel või purunemisel pääsevad paisu taha kogunenud setted allavoolu ning muudavad sealseid elutingimusi. Jõeforell on sellistele muutustele eriti tundlik. Paisu allalaskmise tööde nõudeid tuleb muuta nii, et kahjulik mõju oleks minimaalne ja järve taastäitmisel tuleks vältida voolu täielikku sulgemist.(kaitsekorralduskava) Uute paisude rajamine väljaspoole hoiuala muudab ka hoiuala veereziimi
3. Kaitstava objekti asukoht Ruhnu hoiuala asub Saare maakonnas ning Ruhnu moodustab iseseisva valla ja küla, Lähim koht on mandrile 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Ruhnu saare 1154 hektarist on füüsiliste isikute eraomanduses (talude käes) 747 ha, sellest haritavat maad on 86 ha, rohumaad 227 ha ja metsa 291 ha. Kogu maast 60 % on tagastatud või tagastatakse endistele omanikele (rootslastele) ning 7% on Eesti kodanike valduses. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Ruhnu hoiualale annavad väärtuse: Saarelisus. Rootsi kultuuri pärand. Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala.
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnavastutus- keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnakahju- oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele (edaspidi elupaigale või liigile tekitatud kahju); 2) oluline ebasoodne mõju kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile Keskkonnakahju oht- piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju Keskkonnakahju vältimine- meetmete rakendamine sündmuse, tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahju ohu kõrvaldamiseks või võimaliku keskkonnakahju ulatuse vähendamiseks või saasteainete või muude kahjustavate tegurite ohjeldamiseks, leviku tõkestamiseks, kõrvaldamiseks või muul viisil mõjutamiseks, et piirata või vältida täiendavat
Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest ning projekti tegevused kestavad kuni aprillini 2011. Projekti eesmärgiks on kaasa aidata Natura 2000 rakendamisele Eesti merealadel. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi avamerealade uuringuid - linnustik, kalastik, põhjaelustik - ning koostatakse väärtuslikeks osutunud aladele kaitsekorralduslikud soovitused. Lisaks avamere aladele koostatakse kaitsekorralduskavad ka juba kuuele olemasolevale peamiselt merre jäävale hoiualale. Projekti raames on plaanis välja anda eesti keelne raamat Eesti vetes olevatest merekaitsealadest. Lisaks korraldatakse mitmeid seminare ja teabepäevi merekaitset puudutavatel teemadel. Projekti tegevustes osalevad lisaks projekti juhtpartnerile Eesti Mereinstituudile veel ka Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Riiklik Looduskaitsekeskus. Projektile lisaväärtuse andmiseks on
annaabi.ee 
