toiduainetel sageli ainult pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikud. Välistingi muste suhtes on hallitusseened vähenõudliku mad kui bakterid. Nad kannatavad hästi keskkonna suure mat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Se ep ärast saavad nad areneda ka soolastel ja hapudel toiduainetel ning k ül mutushoonetes ja jääkeldrites hoitavatel toiduainetel, eriti suure ma niiskuse korral. Toiduainetööstuses on hallitusseened suure tähtsuse ga. Mõned neist on kasulikud, näiteks tarvitatakse juustutööstuses juustu val mi mise m õjutamiseks hallitusseeni perekondadest Penicillium ja Mucor; nende toimel o mandavad vastavad juustuliigid teatava kindla maitse ja l õhna. Penicillium´i ühest liigist val mistatakse antibiootikumi penitsilliini, mida
liikumiskoridorideks on põõsastikud, metsaribad, veekogude rannikud ja kaldad, puiesteed, hekid ja põõsaribad avamaastikul. Takistusteks on liikumisteed tõkestavad rajatised. Avamaastiku liigid väldivad metsaga ja põõsastikuga kaetud alasid. Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed maastikul: jõed, ojad, ka kraavivõrgustik. Liikumist takistavad jõgedele rajatud paisud, leevendavaks võtteks on kalatrepid. 144. Milliseid võimalusi tuleks pakkuda loomadele maantee ja kiirtee ohutuks ületamiseks? Kiirteede ületamiseks rajatakse ökodukte, tunneleid või jäetakse sildade alla kallasradasid 145
liikumiskoridorideks on põõsastikud, metsaribad, veekogude rannikud ja kaldad, puiesteed, hekid ja põõsaribad avamaastikul. Takistusteks on liikumisteed tõkestavad rajatised. Avamaastiku liigid väldivad metsaga ja põõsastikuga kaetud alasid. Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed maastikul: jõed, ojad, ka kraavivõrgustik. Liikumist takistavad jõgedele rajatud paisud, leevendavaks võtteks on kalatrepid. 143. Milliseid võimalusi tuleks pakkuda loomadele maantee ja kiirtee ohutuks ületamiseks? Kiirteede ületamiseks rajatakse ökodukte, tunneleid või jäetakse sildade alla kallasradasid 144
veekogude rannikud ja kaldad, puiesteed, hekid ja põõsaribad avamaastikul. Takistusteks on liikumisteed tõkestavad rajatised. Avamaastiku liigid väldivad metsaga ja põõsastikuga kaetud alasid. Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed maastikul: jõed, ojad, ka kraavivõrgustik. Liikumist takistavad jõgedele rajatud paisud, leevendavaks võtteks on kalatrepid. 144. Milliseid võimalusi tuleks pakkuda loomadele maantee ja kiirtee ohutuks ületamiseks? Kiirteede ületamiseks rajatakse ökodukte, tunneleid või jäetakse sildade alla kallasradasid 145
annaabi.ee 
