Energiajoogid Energiajoogid on küllaltki uus jookide liik, mis on turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja lisaks neile muid toimeaineid. Energiajookides kasutatakse palju selliseid toimeaineid nagu kofeiin, tauriin, glükoronolaktoon, erinevaid taimseid ekstrakte ja teisi aineid, mis võivad esineda joogis üksi või koos. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on erineva koostisega ja toimeainete sisaldusega, mistõttu võib jookide mõju olla erinev. Energiajooke kasutavad peamiselt noored. Poodides on müügil mitmeid jooke, mida kasutatakse süsivesikute varude ja seega energia suurendamiseks. Paljud noored (ja ka lapsed) tarbivad energiajooke enne spordiüritusi või...
ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaaziks, aedmaasikate kasvatamisest jms. Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: "Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad seljas. Maarahvas nimetab neid liideriteks ega salli neid mitte oma kurgitünnis. Süüa nad ei kõlba, omavad kibeda maigu ja rikuvad sööjal rahval kõhtu. Nii siis et hoidugem paksunahaliste kurkide eest, eriti aga nende eest, kel seljas kärnad. Kui muidu pääsu ei ole, siis heidetagu välja kas või kogu kurgi-hapendis ja selle järele kurgipütt hästi puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna. Siis ei ole tulevikus enam karta kärnatust." (Pvl 23. august). Eeltsensuuri vastu võideldi ka ebasoliidsete võtetega, mis omakorda peegeldas tollast eesti ajakirjanduse professionaalset ebaküpsust. Rahvaleht avaldas Miini Mihkli (Pedro
ning nad pole allunud mingile tavalisest elust erinevale reziimile. Nad pole sugugi halvemini paranenud sellepärast, et neid pole piinatud süstidega, mürgitatud droogidega, kurnatud paastuga. Lõpuks, ükskõik kui kasulik võiks olla meie hästi korraldatud meditsiin -- siiski on kindel, et haigestununa iseenda hoolde jäädes saab metslane loota üksnes loodusele, aga teisalt pole tal ka karta midagi muud peale oma haiguse ja tänu sellele on ta sageli meist paremas olukorras. Hoidugem siis samastamast metsinimest nende inimestega, keda oma silmaga näeme. Loodus ravib kõiki tema hoolde jäetud loomi nõnda hoolikalt, et sellest paistab nähtuvat, kui kiivalt ta seda õigust endale hoiab. Metsas elavad hobused, kassid, härjad ja isegi eeslid on enamasti suuremat kasvu ja tugevama kehaehitusega, 14 Selles ebatavalisena mõjuvas väites lähtub Rousseau antiikautoritest, kes (näiteks Hesiodos oma
tume (melanootne) vorm varasemast palju sagedamaks (nn industriaalne melanism). Tõenäoline seletus sellele muutusele on see, et varem valgetel tüvedel lindudele märkamatuks jäänud heledad isendid sattusid tahmunud puutüvedel kergemini vaenlaste saagiks kui nende tumedamad liigikaaslased, mistõttu viimased jõudsid elu jooksul rohkem järglasi jätta. Käitumisökoloogid peavad ka loomade käitumist suuresti geenide poolt määratud fenotüübiliseks tunnuseks (kuid hoidugem seejuures geneetilisest determinismist!). Järelikult on ka käitumine suurel määral kujunenud loodusliku valiku teel, antud keskkonnatingimustes adekvaatsemalt käituvate isendite tõenäolisema ellujäämise ja/või edukama sigimise tõttu. Isendid kui maksimiseerijad Nagu ülaltoodust nähtub, seisneb evolutsioon geenide sageduse valikulises muutumises. Käitumisökoloogid ei uuri aga enamasti mitte üksikuid geene, vaid isendeid. Millega seda õigustada?
temal inimesega tegemist. Siiski algas ta täie rinnaga: ,,Minu sõbrad söögis ja joogis, minu kaaslased töös! Siin räägiti inimesest, täna õhtul räägiti siin inimesest. Aga mina küsin: Mis on inimene? Kes on inimene? Kus on inimene? Olen mina inimene? On minu parim sõber Ivan Vassiljevits inimene? Ja need teised kõik -- on need inimesed? Aga kui meie kõik oleme inimesed, mis on siis inimene? Inimene on pomm, inimene on dünamiit. Sellepärast hoidugem inimesse puutumast. Minu parim sõber, meie vanim inimene Ivan Vassiljevits, see on meie suurim pomm. Temas on juba peaaegu kõik maine surnud, on säilinud ainult püha pomm, vaga dünamiit. Ivan Vassiljevits, sinus on surnud juba kõik, mis on inimeses juhuslikku, on jäänud vaid see, mis on ideaalne ja igavene. Niisugune inimese eeskuju on minu parim sõber Ivan Vassiljevits ja mina palun kõiki oma klaasid tõsta vanima ja eeskujulikuma inimese terviseks. Elagu Ivan Vassiljevits!"