Koopiate tegemine Info kantakse originaalilt: · Samale kandjale (magnetkandjate värskendamine) · Uuele kandjale (kserokopeerimine, mikrofilmimine, teisele magnetkandjale) · Uude vormingusse (digiandmete korral) · Uude riist- või tarkvarasüsteemi Ohuplaneeringu protsess jaguneb: 1. Riskianalüüs Süstemaatilise riskianalüüsi käigus määratletakse võimalikud ohud ning prognoositakse nende mõju personalile, külastajatele, hoonele, hoidlatele, arhivaalidele ning hinnatakse võimalikke arengustsenaariume ohuolukorras. Võimalikud ohud ja ohuallikad tuvastatakse visuaalsel vaatlusel ja loogilise analüüsi käigus. 2. Ennetusmeetmete rakendamine Võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. 3. Õnnetustele reageerimise protseduuride väljatöötamine Kavandatakse personali esmane ja vajadusel pikemaajalisem
3.2Ennetamise osaks oleva analüüs dokumendi- ja arhiivihalduses Hädaolukorraks valmisolekuks ning sellele õigeaegselt reageerimiseks tuleb selgitada välja dokumendi- ja arhiivihaldust ähvardavad ohud, selleks on vajalik kindlasti teha riskianlüüs. Riskianalüüsi käigus saab määrata kindlaks võimalikud ohuallikad ning hinnata nendest lähtuvate ohtude tõenäosust inimestele, hoonetele, tööruumidele, serveriruumidele, hoidlatele ja arhivaalidele. Saadud tulemuste alusel saab välja 58 töötada ennetusmeetmed võimalike hädaolukordade ärahoidmiseks ning tekkida võivate kahjude vältimiseks. Riskianalüüsi tegema hakates tuleb pidada meeles, et analüüsi ei tehta ainult paberkandjal olevatele dokumentidele ning arhiivihoidlatele, vaid mis tahes
seda tagada, mõned asjad jäävad ka kordamiseta meelde. Modaalne mudel eeldab et lühi- ja pikaajaline mälu on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesuguse skeemi kohaselt: mõlemal on allsüsteemid. Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis? Lühimälu koosneb lühikestest pikaajalise mälu aktivatsioonidest. Töömälu keskendub rohkem mälu protsessile ja komponendid eraldi, lühimälu hoidlamudel keskendub hoidlatele. Enne usuti et töömälu hoiustab infot pigem lühiajaliselt, praegu usutakse et mälu tegeleb samaaegselt lühiajalise mälu infoga (manipuleerib või otsustab milline info peaks olema ja kas jõuab pikaajalisse mällu) Baddeley jt töömälu mudel, selle osad (allsüsteemid) ja nende funktsioonid. - Tsentraalne-täidesaatev – tähelepanu sarnane, limiteeritud hoidumisvõime ja tegeleb kognitiivsete ülesannetega - Fonoloogiline ring – hoiab kõnepõhist infot
tuleb katuselt allavalguv vesi suunata vihmaveerennide abil hoidlast eemale. Kui sõnnikuhoidlal puudub katus, tuleb virtsahoidla mahutavuse leidmisel võtta arvesse ka tahesõnnikuhoidlasse sattuvate sademete hulk. Tahesõnnikuhoidla juurde, sõltumata hoidla suurusest, tuleb rajada eraldi virtsahoidla, kuhu kogutakse sõnnikust väljaimbunud vedelikud (uriin, lauda tehnoloogiline vesi, tahesõnniku hulka sattuvad sademed jms). Praktikas piisab virtsamahutiks väiksematele hoidlatele 2...3 m läbimõõduga raudbetoonist valtsiga rõngastest (alumine rõngas peab olema põhjaga). Suurematele tahesõnnikuhoidlatele on otstarbekas ehitada ühte nurka või serva süvend virtsa kogumiseks/ hoiustamiseks. Tahesõnnikuhoidla juures oleva virtsahoidla suurus sõltub iga konkreetse loomapidaja sõnnikumajandusest. Tihti (enamasti 30...50 lehma pidamise korral) võib virtsahoidla mahutavus olla pea sama suur kui tahesõnnikuhoidla ise.