kollektsioon väikestest klaasist loomadest. Arvatakse, et see näidend põhineb tema enda elul, mitte üheski teises tema poolt kirjutatud teoses ei ole niivõrd palju seoseid tema enda eluga, tegelastega näidendis ja tema perekonna vahele saab tuua mitmeid paralleele. Tema isa jättis nad maha, kui Tennessee alles noor oli nii pole ka näidendis ta isast sõnagi. Tema õde(Laura) oli näidendis natuke teistsugune nimelt tema üks jalg oli pisut lühem kui teine ja ta hoidid omaette-reaalses elus oli ta õele diagnoositud skisofreenia ja ta veetis suurema osa enda elust hullumajas. Tema ema kirjeldatakse kui hüsteerikut ja ka näidendeis(Amanda) võib sellele viiteid leida. Ja ennast ta kujutas teoses kui Tomi. Mõned inimesed arvavad ka, et kirjanik nägi ennast pigem Lauras. Teoses ongi siis kolm peategelast Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmud sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura
16. Tehnilised leiutised ja nende tähtsus järgmistes valdkondades: transport, põllumajandus, sidepidamisvahendid, elekter, meditsiin, keemia, filmindus. VALDKOND LEIUTIS TÄHTSUS Transport • Stephenson-auruvedur 1) Avardas inimeste liikumisvõimalusi • Daimber, Benz- auto ja maailmapilti. • Mootorratas,tramm, 2) Hoidid kokku inimeste aega metroo,aurubuss, 3) Saadi toorainet ja valmistoodangut aurulaev, lennuk erinevatesse paikadesse vedada. 4) Raudteede ümber tekkisid asulad, millest arenesid välja linnad
servas ehk nad olid kas töölised või suursugused daamid. Esimesel juhul jäid need naised unustusse ning alikates neist ei kõneleta ja teisel juhul soovisid nad ise varju jääda. Kui räägitakse antiikaja naiste käsitööst, siis mõeldakse enamal juhul rätsepatööd.Roomas oli villatöötlemine eelkõige naiste töö ning seda alates kuningate ajast kuni keisririigini. Ideaalne abielu naine hoidid kodu ja ketras villa nagu seda tegi Claudia. Ketramist, kudumist ja õmblemist peeti tugevalt naiste töödeks hoolimata sellest, et seal leidus ka mehi. (Giardina 2004: 241-242) Siiski polnud tekstiilitööstus ainus koht, kus naised tegevad olid. Nad pidasid ka palju muid ameteid: olid juuksurid, lillepärgade punujad, purpuri valmistajad, pagarid. Naisi leidus ka raskematel aladel nagu keraamikatöökodades.
Sest ei olnud talle ometi ometi jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 64 ). Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus küll röövis enamiku tema ajast kuid siiski jätkas noormees kirjutamisega. ,,Sest ta kirjutas ikka veel, sellest ei saa vaikides mööda, kuigi ta ise seda väga salajas hoidid. Kuid siiski mitte väga salajas- tema laule oli isegi trükis ilmunud, väga tagasihoidliku varjunime all kuidugi. See oli tema ainus rõõm sel hallil ajal, kuigi ta luuletused ise kadusid niisama hallidena teiste samataoliste hulka, ja nimi J. Hallikas oli ainult üks saja hulgas, mis vaevalt kellelegi teisele meelde jäi." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 66 ). Juulius Kilimit hakkas aja jooksul tundma tõelist ängistust, töö mida ta tegi ei
jõukamaid äritegelasi. Tartus on see aeg tuntud ,,Tartu renessansi" nime alla. Vabamat õhku oli tõesti tunda ning see andis kogu rahvale uut jõudu. Võimsamaks manifestatsiooniks kujunes 1896. aastal VI üdlaulupidu Tallinnas, kus tuhandepealine rahvahulk ametlikult keelatud laulu ,, Mu isamaa, mu õnn ja rööm" ajal J. Tõnissoni algatusel püsti tõusis ja pead paljastas. Loomulikult ei saavutatud midagi ilma võitluseta. J. Tõnissoni rünnati nii vene kui saksa poolelt, tema hoidid kõikumatult aga oma ,, eesti kurssi". Tema sihiks oli eestlaste ruuremate õiguste saavutamine nende igipõlisel maal. Peamisi lahinguid tuli lüüa A. Grenszteini ja ,,Olevikuga". A. Granszteini allajäämine avaliks võitluses selgus üsna pea. Algas tema alalhoidliku suuna lagunemine ning üleminek J. Tõnissoni leeri. Nüüd püüdis A. Granzstein oma poliitilist rivaali kõrvaldada salakaebustega. J. Tõnissoni õnneks ei peetud aga A
võõrsil viibivate laevnike, kaupmeeste rühmad. Ojamaa saarelt sai alguse Hansa Liit, kaupmeeste juhitud organisatsioon. Tradistsiooniline vaade, et Hansa Liit oli puhtalt sakslase asi (Kattwger). Läänemere äärde linnad, kaupmehed paiksemaks. 1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud. Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek. Liitu hoidid koos ühine kaupmeeskond, kaubanduslikud huvid. Kaupmehed moodustasid ariühinguid konkreetsete tehingute jaoks, asuti elama eri linnadesse. Vennad kaupmehed eri linnades = isiklik side. Ärikeeleks kesk alamsaksa keel st kaupmehi ühendas üks keel. Hansa hankis enesele privileege, mille abil toimus vahetus Inglismaal, Skandinaavias. 14. sajandil (1370) võitis Hansa Liit Taani kuningat. Oldi sõjaliselt kaitstud 14. sajandini. Täpselt ei teata, mis oli Hansa linn, mis mitte. 15. - 16
annaabi.ee 
