6. loeng: Esteetiline objekt 1. Kirjeldage fraasi „esteetilise objekt“ kolme tähendust (valige ise). 1) Kunstiteos Fraasiga “E-objekt” peetakse sageli silmas kunstiteost (maali, skulptuuri vms) 2)Kunstiteose tahk “E-objektina” ei käsitleta mitte kogu kunstiteost tervikuna, vaid teatud tahku –tajutavat /pertseptuaalset osa. 3)Esteetiliste omaduste kandja E-objekt kui objekt, mis kannab E-omadusi: ilus, graatsiline, harmooniline jne 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Bullough, Tomas jt) määratletakse E-objektina objekti, mille suhtes võetakse esteetiline hoiak 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? E-hoiaku teoreetikute tüüpiline eeldus: “ E-objektiks saab olla mis iganes asi” Seda eeldust nimetan ontoloogiliseks universalismiks. Egalitaarne teooria- üritab leida vastuseid võrdsuse ja võrdsustamisega seotud küsimustele. 4
tajutavat/pertseptuaalset isa. Sageli kaasneb sellega normatiivne eeldus, et just see tajutav sfäär on teose kunstiliselt relevantne osa, millele peab tuginema kunstikriitiline tõlgendus- ja hindamistegevus. Esteetilised omadused e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi: ilus, graatsiline jne. erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e-omaduste nimekiri on eri pikkusega. 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates määratletakse e-objektina objekti mille suhtes võetakse: e-hoiak, e- vaatenurk, e-lähenemine. E-objektiks saab olla mis iganes asi. Me võime e-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Entiteete võib vaadelda kui esteetilisi objekte, teadvustatud objektid huvitu ja sümpaatiline
kunstiteos – iga asi, mis on kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos jne 2. kunstiteose tahk – mitte ainult kunstiteos tervikuna, vaid teatud tahku – tajutavat/pertseptuaalset osa 3. esteetiliste omaduste kandja – e-objekt kui objekt, mis kannab e-omadusi (ilus, graatsiline, harmooniline jne); erinevad autorid määratlevad e-omadusi erinevalt ja e- omaduste nimekiri on eri pikkusega 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-objekt on objekt, mille suhtes keegi isik võtab e-hoiaku. Subjektikeskne käsitlus. 3. Mis on ontoloogiline universalism ja mis mõttes on see egalitaarne teooria? Ontoloogiline universalism on eeldus, et e-objektiks saab olla mis iganes asi (kui selle suhtes e-hoiak võtta) – see tähendabki, et see on egalitaarne (võrdsus) teooria: kõik võib olla esteetiline
(tüüpiliselt) tekitavad... esteetilise kogemuse, esteetilise naudingu, esteetilise rahulduse, esteetilise mulje. NB! Autorid võivad erineda selles, kuidas nad neid "kogemusi" kirjeldavad. 7. Esteetilise hoiaku objekt: E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Tomas jt) määratletakse esteetilise objektina objekti, mille suhtes võetakse... esteetiline hoiak, (esteetiline vaatenurk), (esteetiline lähenemine). 2. Kuidas määratletakse hoiakuteoorias (Stolnitz jt) E-objekti? E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Tomas jt) määratletakse esteetilise objektina objekti, mille suhtes võetakse... esteetiline hoiak, (esteetiline vaatenurk), (esteetiline lähenemine). E-hoiaku teoreetikute (Bullough, Stolnitz, Tomas jt) tüüpiline eeldus: "Jah, saab küll! E- objektiks saab olla mis iganes asi": me võime E-hoiaku võtta mis iganes objekti suhtes. Seda eeldust kutsume ontoloogiliseks universalismiks. 3. Milles seisneb ontoloogiline universalism?