tekivad domineerivatena soodsad mõtted reklaamitava suhtes, kuid püsivaid muutusi mälus ei teki; järgneb üks eelmistest võimalustest. 7. Vastuvõtja on motiveeritud ja võimeline teadet töötlema, tal tekivad domineerivana ebasoodsad mõtted reklaamitava suhtes ning sellega seoses ka püsivad tunnetusstruktuuri muutused (näit mäletab püsivalt, kui ebameeldiv on antud kaup või et tal on selle suhtes tõsiseid intuitiivseid eelarvamusi) -- aset leiab püsiv negatiivne hoiakumuutus ehk bumerangiefekt mõjustava reklaamiteate suhtes. 8. Vastuvõtja on motiveeritud ja võimeline töötlema reklaamisõnumit, tal tekivad domineerivana soodsad mõtted reklaamitava suhtes ning sellega seoses ka püsivad tunnetusstruktuuri muutused (näit on tekkinud püsivad meeldivad mälestused reklaamitava margiga seoses) -- aset leiab püsiv positiivne hoiakumuutus ehk teiste sõnadega, mõjustamine on realiseerunud.
Tee on veel väga okkaline, sest lapse keskkond seab vanemad ikka ja jälle sellega silmitsi, et haigust ju üldse ei olevat, et nad olevat ise süüdi ja et nad tahtvat diagnoosi ainult vabandusena kasutada. Raske on ka jõuda arusaamiseni, et ikka jälle tuleb uuesti arvestada üllatustega lapse poolt. Piire katsetatakse kogu aeg, laps ei suuda oodata, pidevalt tuleb talle midagi pähe. Ilmselt kõige raskem hoiakumuutus on see, et vanemad peavad endale selgeks tegema, et nad peavad veel kaua lapse suhtes ,,järelevalvefunktsiooni" täitma, seda teadmisega, et selles funktsioonis võideldakse nende vastu kaua ja püsivalt. Vanem, kes selle ülesande endale võtab, peab teadma ja veendumusele jõudma, et see võitlus käib ainuüksi tema isiku selle rolli vastu ja mitte tema kui terviku vastu. Vanemad peavad täielikult loobuma kaasaaegsest pedagoogilisest seisukohast, et lapsele tuleb
Arvestama peab nelja käitumusliku etapiga, mida on asjakohane eraldi eesmärgistada: soovitud käitumise tunnustamine ja valmisolek probleemsest käitumisest loobuma või seda toetama, esmase soovitud käitumise saavutamine (nt. annetus, suitsetamisest loobumine, ülekäiguraja eelistamine), soovitud käitumise jätkamine ning püsiva soovitud käitumisviisi saavutamine.  Väärtuste vahetuse hindamine. Probleemse käitumise asendamine soovitud käitumisega, soovitud hoiakumuutus või ühekordne käitumisakt (sõltuvalt sellest, mis on konkreetsel juhul sotsiaalturunduse „tooteks“), – igasugune muudatus on inimese puhul seotud kulu v hinna mõistega. Harjumuste või tõekspidamiste minetamine on alati seotud kas materiaalsete või vaimsete/mittemateriaalsete kulutustega. On oluline hinnata saadava tulu (kasu isiklikust või ühiskondlikust heaolust) ja kulu (vahekorda ning vastavalt sellele disainida turunduskontseptsioon nii, et saadav tulu
Arvestama peab nelja käitumusliku etapiga, mida on asjakohane eraldi eesmärgistada: soovitud käitumise tunnustamine ja valmisolek probleemsest käitumisest loobuma või seda toetama, esmase soovitud käitumise saavutamine (nt. annetus, suitsetamisest loobumine, ülekäiguraja eelistamine), soovitud käitumise jätkamine ning püsiva soovitud käitumisviisi saavutamine. Väärtuste vahetuse hindamine. Probleemse käitumise asendamine soovitud käitumisega, soovitud hoiakumuutus või ühekordne käitumisakt (sõltuvalt sellest, mis on konkreetsel juhul sotsiaalturunduse ,,tooteks"),  igasugune muudatus on inimese puhul seotud kulu v hinna mõistega. Harjumuste või tõekspidamiste minetamine on alati seotud kas materiaalsete või vaimsete/mittemateriaalsete kulutustega. On oluline hinnata saadava tulu (kasu isiklikust või ühiskondlikust heaolust) ja kulu (vahekorda ning vastavalt sellele disainida turunduskontseptsioon
annaabi.ee 
