reklaamitava parem mäletamine. Üheks olulisemaks nõrgalt kaasatud e. Madala osalusmääraga toimunud reklaamivastuvõtu tunnuseks on see, et neis tingimustes on reklaamsõnumis sisalduvad argumendid psühholoogiliselt halvasti töödeldud. Madala osalusmääraga toimuva reklaami vastuvõtu üheks tunnuseks on suhteliselt ebaoluliste mõjutegurite võimalik esiletõus. Madala kaasatuse olukorras peab utilitaarse, toote reaalsetel praktilistel omadustel põhineva hoiakukomponendi osakaal olema väiksem kui reklaami teostuslikul küljel põhineva hoiakukomponendi osakaal. Madala osalusmääraga reklaamisituatsioonis tõuseb värviline teostus suhteliselt enam esile kui kõrge osalusmääraga situatsioonis. Madala kaasamisega olukorras ei kujune reklaami mõjumise hetkel kindlapiirilist hoiakut või hinnangut reklaamitava toote suhtes. Reklaami vastuvõtjate hilisemate kommentaaride põhjal on selgunud, et
Tekitab negatiivseid hoiakuid) Utilitaarsed emotsioonid/hoiakud – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste poolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad (kõrge osalusmäär) Hedoonilised emotsioonid/hoiakud – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad (madal osalusmäär) Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks (Batra, Ray. 1985): Lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta 2 küsimust: 1. Kas see meeldib või ei meeldi? 2. Kas see tundub kasulik või kasutu? Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohast osalusmäära mõõtmes, saame nende hoiakute põhjal ennustada, kas ostukavatsus võiks tekkida või mitte. Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse
reklaamihoiakud töötavad paremini kõrge osalusmääraga olukorras. Osalusmäär – ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote/brändi omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; osalusmäär sõltub inimese motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast. Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks: lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta kaks küsimust: „Kas see meeldib või ei meeldi?“ (Hedooniline hoiak) VÕI „Kas see tundub kasulik või kasutu?“ (Utilitaarne hoiak). Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohastosalusmäära mõõtmes, saame nende hoiakute põhjal ennustada, kas ostukavatsus võiks tekkida või mitte.
tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste pooolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad 2 Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks (Batra, Ray. 1985) - Lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta 2 küsimust: 1. Kas see meeldib või ei meeldi? 2. Kas see tundub kasulik või kasutu? 21 Sõltuvalt reklaamisituatsiooni ning kauba asukohast
annaabi.ee 
