aga tuld kasutati ka toidu valmistamiseks. Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Seostatud neandertallastega. Iseloomustab Levallois’i tehnika. See tähendab, et enam ei kasutatud ainult munakut, millest kasutada pihukirves, vaid üha enam hakati kasutama ära löödud laaste omalaadsete lõikeriistadena. Villendorfi veenus – pähe tõmmatud nagu kootud müts. Ilmselt sel eesmärgil, et nägu varjata. Hohle felsi koopast, 32 000 aastat vana. Lõvipeaga inimene (mees?) Hohlenstein-Stadeli koobas 35-32 000 a eKr (Saksamaal) Kokku kleebitud ca 300 luukillust (kaevatud 1939, 2009-2012) Koopamaalid on vaate välja 19. sajandil. Kõige kuulsam on Altamira koobas. Maalingud avastati 1878. aastal. Koobas oli küll avastatud varem. Koopast tuli välja ka põlevkivi esemeid. Lascaux – teine tuntud koobas, kus on maalinguid nii laes kui ka seintes. Chauvet koobas – üks uuemaid koopaid, mis avastati 1990ndatel aastatel. Osa loomi on üksteise peale joonistatud.
?? Miks pole neil nägusid? Võib-olla ei soovitud otsest inimest kujutada, vaid emadusest üleüldse, kuid eksisteerib ka erandeid, millel näod (Malta naiste vormid pole nii lopsakad ja on olemas näod). Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Hohle Fels (leitud vähem kui 1 a tagasi) kõige vanem teadaolev Veenuse kuju (35 000 vana) tillukese peaga · Mehed paleoliitiliste kujude hulgas praktiliselt ei eksisteeri, kuid on paar erandit, näiteks Hohlenstein Stadel'i (Saksamaa) lõvipeaga mees. · Neid kujukesi valmistati umbes 10 000 aastat. 30-32 000 aasta tagusest ajast leiame ka I koopamaalid, seega umbes samast ajast; neid aga leidub peamiselt vaid Lääne-Euroopas (Hispaania, Prantsusmaa + 1 Siberis) Altamira Kõige tähtsam ja täiuslikum. Leiti 1868, maale märgati hiljem, nende maalimise Sig vahe u 200-500 a. Piisonite kujutised laes üksikjoontega tabatud loomade kuju, ne olemus ja asend
kasvas ka lugupidamine naise vastu. Tõenäoliselt viidi kujuga nii riitusi läbi, et ta oli käes, selle pärast ei olegi jalgu (?). Kõige värksem leid on Saksamaalt, koopast Hohle Fels, vanuseks on 35 000 a, leiti eelmisel aastal. Pea on kujutatud väga väikesena. Muidu on leiukohad Hispaaniast Siberini. Suurem osa on Ida poolt, teine kunstiliik, koopamaal jääb rohkem Lääne poole. Lõvipeaga mees Hohlenstein-Stadel, Saksamaa.. See sümboliseerib ehk meest, kel on ühiseid jooni jumalustega(?). Koopamaalid. Esimesed leiti Altamira koopast, koopa omaniku (Sautuola) tütar nägi ära, et seal olid piisonid. Sautuola leidis, et tegu kiviaegsete joonistustega, selle aja suured spetsialistid süüdistasid Sautuolat pettuses, alles pärast tema surma tunnistati, et tegu on paleoliitiliste joonistega. Suur osa Altamira piltidest on värvilised, kasutatud on punast, musta, pruuni ja valget värvi
Kui mehed jahisaaki ei saand, siis tulid koju ja nõudsid naistelt süüa. Naistel oli väga oluline roll. Nad õppisid tundma taimede omadusi ja taimi, mille abil oli võimalik ravida. Naised ravisid haavata saanud mehi - panid õigeid lehti õigetele haavadele. See vääris meeste silmis olulist tähelepanu. Kujukesed olid esimesed märgid Euroopa kunstist. Mõned neist olid ka kivi peale tehtud. Ainuke leitud meeskuju on lõvipeaga mees, mis leiti saksamaalt Hohlenstein-Stadelist. Läänepool olevat olnud koopamaalid, idas kujukesed, kuigi mõlemaid esineb mõlemas kohas. Võib- olla on nii seepärast, et idapool pole nii palju mägesid kus oleks koopad. Altamira koopas avastati esimene koopamaaling 1868. See on umbes 15k aastat vana. Kujutatud on väga erinevaid loomi, põhiliselt piisoneid. Joonistatud on nii lakke kui ka seintele. Lascaux koobas on ka oluline. Seal on väga palju pilte - umbes 800 maali, millel on kujutatud loomi, inimesi ja linde
annaabi.ee 
