* Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. * Tavapärase maž.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi.
lisaks ka narkootikume, alkoholi ja hüpnoosi... Tuntumaid sürrealistlikke autoreid oli André Breton (,,Vabaarmastus") IMPRESSIONISM Tekkis 19. ja 20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuurialas. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Harrastati lühizanre nagu luuletus, novell, lühiromaan. Impressionismi viljelesid: Eduard von Keyserling, Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl jt. Eesti kirjandusse jõudis impressionism ,,Noor Eesti" vahendusel (Friedebert Tuglas). MODERNISM Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile algselt luules, hiljem ka proosas ja draamas. See on 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust. Jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. 20. saj. keskpaigaks oli modernistliku
Neuklassik ka updeiditi weimari klassikat Heimatkunst külaelu ülistus, võib vaadelda kui vastupanu linnastumisele, Heimatromane ülistavad ilusat külaelu, mäed, värske õhk, punapüsised tüdrukud, terve kasulik maalähedane elu. See elab ka edasi. "Sturm der Liebe" sari kanal 3-s. Sellest sai Hitler inspiratsiooni, kes pani selle oma propaganda teenistusse. 29.01.2015 Luuletused Die Beiden ja Einem, der vorübergeht" Hugo von Hofmannstahl. Esimene sümbolistlik, teine impressionistlik. HOffmannsthal "Ein Brief" nn Chandos-Brief kirjutas ta augustis. Selle kirja fiktiivne autor Chandos. Ilmus Oktoobris 1902 ühes berliini ajalehes "Der Tag". Mina jutustaja Chandos, tal sarnasusi Hoffmannsthaliga, kuid pole autobiograafiline. Idee: peategelane lord Chandos tunneb, et ei ole võimeline rääkida, sõnadega olulist edasi anda. Põhjuseks on see, et sõnad on oma tähenduse kaotanud. Kirjeldab, miks ta
Henri Bergson- Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt. Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka, Thomas Mann, Herman Hesse, Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus. Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs,
Alles kolmas ooper tõi edu (Sálome). Kuulsust oli ta võitnud aga oma sümfooniliste poeemide ja lauludega. Teda mõjutasid väga Wagneri ooperid. Lisaks oli ta väga hea dirigent (nagu Mahlergi). (Saksa kultuuriruumis mängis suurt rolli Wagneri eeskuju) III ooper oli „Sálome“. Esietendus 1905, Dresdenis. Libreto põhineb Oscar Wilde näidendil. Libreto tegi Strauss ise. Max Reinhardt (1873–1943) 20.saj. I poolel kuulsamaid lavastajaid. Hakkab lavastama R. Straussi oopereid. (Hofmannstahl, Strauss ja Reinhardt asutasid kolmekesi Salzburgi festivali u. 1920-el, selleks, et säilitada Vana-Euroopa kultuuri) Reinhardt tõi 20. saj. algul sõnateatrisse ekspressionismi. Lavastas „Sálome“ (ekspressionistlikult). Lavakujunduse uued detailid (ekspressionistlik): • Arhitektuuri elemendid (trepid) • Mitte enam maalitud hooned, vaid hoopis ehitatud • Meeleolusid anti edasi valgusega • Massistseenid Straussi orkestrikäsitlus
Suurejooneliselt lavastab ,,Fausti" 1901 ja 1911, I ja II osa. 1909 / 1910 laiendab tegevuse Münchenisse ja rendib Müncheni Kunstiteatri. Ta lavastab Hofmannstahli ,,Kuningas Oidipuse" 1910 Areenteatriga. Ta kavatses suurlavastuste mõõtu laiendada, enam ei ole piiratud traditsioonilist lava. Vonnmoelleri ,,Miraakel" 1912 suurejoonelisemaid Londoni Olympia-Hallis. Müsteeriumimäng. Suurejoonelisi projekte tal selliseid terve rida: Hauptmann, Aischylos, Hofmannstahl Berlinis Schumanni tsirkuses. Olulised ka Salzburgi lavastused, kus ta asetas teatri vahetult linnamaastikku: kolleegiumikirik, toomkiriku plats, ratsutamiskool. Vaataja jaoks kippus kaduma piir tegelikkuse ja teatri vahel. 19151918 oli kunstiliselt viljakas ja mitmekesine. Juhtis ka Berliner Volksbühnet. Shakespeare'i ja ekspressionistlikke näidendeid lavastas Berliinis, Viinis, Salzburgis. 1920 lõi kultuurifestivali
and even aquarelle of Ado Vabbe. The Estonian Drama Theatre was renovated. In 1920 the temperamental, active and demanding Paul Sepp (1885-1943), actor, stage producer and educator (trained in St. Petersburg), established an acting studio to cater for the demands of young and qualified actors. In search for contemporaneity of ideas and their artistic realisation influences came from the West. Most recognisable of these was German Expressionism (Hugo von Hofmannstahl, Georg Kaiser and others). The repertoire became more diverse comprising both classics (often getting expressionistic and impressionistic staging), and more realistic popular plays and representations of Estonian rural and urban life. The social-critical trend was stressed by the Töölisteater (Tallinn Workers’ Theatre) led by Priit Põldroos (1902-1968). Among the local playwrights the humorist 1 Still to be translated and published, in its entirety, in English. 2
annaabi.ee 
