Levis kiirelt sõna, et enam ei pea makse maksma ja saab sakslased maalt välja lüüa. Aprillis ja mais lahingud, seega oli vaja teha midagi eestlase mahasurumiseks. Mai kuus kutsuti 4 eestlast Paidesse läbirääkimistele. Oli vaja aega võita, et ordu jõuaks tagasi. Eestlased aga läksid Paidesse, et rootslased kohale jõuaksid. Mõlemad osapooled soovisid aega võita. Ordul tegelikult ei olnud kavatsusi läbirääkimisi pidada. Eestlased tapeti. Barthalomaus Hoenecke kirjutas kroonika, mille kaudu saame teada palju Jüriöö ülestõusust. Mõni aeg hiljem jõudsid rootslased eestisse, kuid kuuldes, et eesti mõjuvõim on nõrgenenud, läksid nad tagasi. Pärast 4 kuninga tapmist eestlase plaanid läksid nässu, seega hakkasid kõik võitlema eraldi. 1343 suvel suruti vastupanu maha , Harjus ja Rävalas ülestõus vaibus. Jätkus aga Saaremaal, sest seal oldi veidi vabamad. Jätkati linnuste rüüstamist ja ülestõusu.
arvustades. Nagu ta on öelnud: "Kõige lõbusam on ikka siis, kui oled saand ühe avalikult ja üldiselt lugupeetud tõele panna jala taha või leidnud mõne dogma nondum declarata jaoks sellise võrdluse, et ta saab naeruväärseks ja väärtusetuks läbi ja läbi." Masing üritas kujutleda ka muiste elanud inimesi lihast ja luust olenditena. Näiteks tema meelest oli 14. sajandil päev sama pikk kui praegu ning Eesti ajaloolaste aupakliku aukartuse asemel Hoenecke-Renneri riimkroonika võltsingute vastu väitis ta, et ordumeistri vägevad päevateekonnad Jüriöö-aegsel teedelagunemise perioodil eeldaksid hobuste asemel helikoptereid. Teadlase stiililt oli Masing üks viimaseid klassikalise Saksa humanitaarteaduse esindajaid, kes kõik taotlesid oma erialal absoluutset kõige teadmist, nagu see avaldus näiteks ta mentori ja eelkäija professor Alexander von Bulmerinqi uurimustes. Äärmine
Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Kroonika tähtsus kasvas 18. sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne Anonüümne autor - Liivima vanem riimkroonika, käsitleb aega 1143-1290, on kesk- ülemsaksa keeles 12 000 värssi; Bartholomäus Hoenecke - "Liivimaa noorem riimkroonika", käsitleb aastaid 1315-1348, alamsaksa keeles, säilinud J. Renneri proosavormiline ümberjutustus. Kajastab muuhulgas Jüriöö ülestõusu - seepärast tähtis! Hermann von Wartberge (ordumeistri kaplan 1364-1380) - "Chronicon Livoniae", käsitleb aastaid 1180-1378 III Riia linna seisukohalt: Hermann Helewegh (Riia raekirjutaja ja raehärra 1454-1489) - nn Riia peapiiskopkonna punane raamat, käsitleb 15
Biological Chemistry 282:14493–14504. of muscle endopeptidases and their inhibitors in meat Ono, Y., K. Kakinuma, F. Torii, A. Irie, K. Nakagawa, tenderness. Trends in Food Science and Technology S. Labeit, K. Abe, K. Suzuki, and H. Sorimachi. 2004. 13:398–419. Possible regulation of the conventional calpain system Smulders, F. J. M., B. B. Marsh, D. R. Swartz, R. L. by skeletal muscle-specific calpain, p94/calpain 3. Russell, and M. E. Hoenecke. 1990. Beef tenderness Journal of Biological Chemistry 279:2761–2771. and sarcomere length. Meat Science 28:349– Ouali, A. 1990. Meat tenderization: Possible causes and 363. mechanisms. Journal of Muscle Foods 1:129–165. Sorimachi, H., S. Ohmi, Y. Emori, H. Kawasaki, T. C. Ouali, A. 1992. Proteolytic and physicochemical mecha- Saido, S. Ohno, Y. Minami, and K. Suzuki. 1990. A nisms involved in meat texture development
annaabi.ee 
