Talupoeg ei tohtinud mõisa peakusest siseneda, mõisaõues pidi ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid jutte veel sada aastat pärast seda, kui nad olid surnud. Oli mõisnike, kes rajasid koole, püüdsid talupoegade elujärge igati parandada. Mõnikord on niisuguse suhtumise põhjuseks mõisniku osaliselt eesti päritolu. Näiteks Liivimaa tuntud hobusekasvataja, maadeuurija Middendorfi ema oli eestlanna. Tavaliselt püüti eesti päritolu siiski maha salata. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja
aastatel, kus mehhaniseerimise-kemiseerimise ettekäändel korraldati neile plaanilisi tapatalguid. See viis hobuste järsule vähenemisele. Tori tõu VII periood (1991...2002). Algas Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel inglise täisvereliste täkkude enama kasutusega ning kergematüübiliste kaasaegsete hannoveri täkkude Premiumi ja Hermelini saabumisega 1994.a Tori tõu VIII periood (2003...tänaseni). Seoses riigi keskkonnatoetuste rahade lubamisega osadele tori tõugu kasvatajatele peab hobusekasvataja otsustama, kas ta järgib tori tõugu hobustele EHSi tõukomisjoni lubatud aretusprogrammi, või nn. riigihuvidest tulenevat säilitusprogrammi. 1946- 173000 hobust 1956- 113000 hobust 1966- 40000 hobust 1981 13000 hobust Praegu ca 700 hobust 3. Hobuste eksterjöör ja interjöör, konstitutsioon ja toitumus, hobuse kehapiirkonnad Hobuste eksterjöör (väline ilme, peamised kehaehituse vormid) formeeritakse genotüübi poolt ja keskkonnatingimuste poolt.
suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: ,,Ei...ei midagi. Kõik on hästi." Siis te saate aru, et isikuga ei ole kõik korras, need liigutused võivad tähendada, et ta on mures või masendunud. Kehakeel koosneb erinevates osadest nagu liigutused, näoilme zestid ja distantsi hoidmine. 5.1. Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. Regulaatorid on mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhivad vestluspartneri kõnet. Näiteks kuulates
mustakirju parima tõukarja. Põllumajandusdoktor, professor Rein Teinberg (1935...1995) alustas piimavalgu sisalduse uurimist ja lülitamist jõudluskontrolli programmi. On populatsioonigeneetika põhimõtete rakendajaks põllumajandusloomade aretuses. Alustas geneetika õpetamist üliõpilastele ja koostas 2 geneetika õpikut. Sangaste krahvi, tuntud `Sangaste' rukkisordi aretaja Friedrich von Berg (1845...1938) oli lisaks ka innukas hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. 3. Aretusõpetuse areng Eestis Väljapaistvaks aretuse teoreetikuks ja tõuloomakasvatuse organisaatoriks Balti kubermangudes ja Venemaal
annaabi.ee 
